.. I Iga planeedi orbiit on ellips, mille ühes fookuses on Päike. II Planeedi raadiusvektor(orbiidi fookust ja planeeti ühendav sirglõik) katab võrdsete ajavahemike jooksul võrdsed pindalad. III Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. Orbiidi parameetrid Ellips- ovaaliga sarnane kinnine kõverjoon, mille suurim läbimõõt on väiketelg, väikseim läbimõõt aga suurtelg. Ektsentrilisus- iseloomustab ellipsi lapikust Periheel- orbiidi lähim punkt Päikesele Afeel- orbiidi kaugem punkt Päikesest Kepleri seadused kirjeldavad ligikaudselt kahe keha liikumist orbiidil üksteise ümber. http://www.youtube.com/watch?v=QsopVzjd2sU http://www.youtube.com/watch?v=IBvMhpx8Q0Q http://www.youtube.com/watch?v=IBvMhpx8Q0Q http://www.youtube.com/watch?feature=endscreen&v=ShQXRBDBfaA&NR=1 http://www.youtube.com/watch?feature=endscreen&v=ShQXRBDBfaA&NR=1
Konstruktsiooni skeem Posti sisejõud Lähteandmed: müüritise normsurvetugevus fk = 7,096 MPa, arvutuskoormused Koormused 1-el korrusel posti jaoks Nü2 = (159,4+318,7*8)*1,64/6+318,7*1,64/4,67+22,93*17,12*1,64*0,25+22,93*13,68*0,51*1,64= =1276 kN Nt = 318,7 kN h = 248 cm, Tala T1 toetub seinale 25,0 cm, L = 16,0 m. posti mõõtmed a = 164 cm, t = b = 51 cm, ap=25/3 = 8 cm laekoormuse ektsentrilisus seina pinna kohta Lahendus Arvutused teeme seina 1 m laiusele ribale. Määrame laekoormuse ekstsentrilisuse seina telje suhtes ap a/3...a/2, Koostas N.N 2011 34 TTÜ Kivikonstruktsioonid projekt EER0022 e = t/2 ap = 51/2 8,3 ~ 17 cm = 0,17m. Moment laekoormusest M = Nqe, kus Nq = qL/2 = 39,84*16/2 = 318,7 kN/m.
X(x;y) suvaline punkt joonel; F1 ja F2 fookused |F1X| + |F2X| = const. = 2a. e. |r1 + r1| = 2a. Vôrrandiks on vaja fikseerida koordinaatteljestik. F1(-c;0) ja F2(c;0), |F1F2| = 2c. Saab joone vôrrandi: [(x+c)2 + y2]1/2 + [(x-c)2 + y2]1/2 = 2a. lihtsustades (a2 c2 =täh. b2): x2/a2 + y2/b2 = 1 ellipsi (kanooniline) vôrrand. A1,2 ja B1,2 on haripunktid |A1A2| = 2a pikem telg; |B1B2| = 2b lühem telg. Ektsentrilisus ringjoone ümarus: = c/a < 1. Ringjoon selliste punktide kogum, kus asuvad fikseeritud punktist teatud kaugusel olevad punktid. A(a;b) fikseeritud punkt. X(x;y) teatud kaugusel asuv punkt. r etteantud raadius. r = |AX| r = [(x-a)2+(y-b)2]1/2 (x- a)1 + (y-b)2 = r2 ringjoone vôrrand. 26. Hüperbool (mõiste, kanooniline võrrand). Hüperbool teist järku joon, mille iga punkti kauguste vahe fookustest on absoluutväärtuselt konstantne. X(x;y)
Täiendavad eeldused selle kasutamisel ristlõike arvutamiseks (p 2.4). Eeldused: - betooni piirsurvedeformatsioon ristlõike enimsurutud servas -0,0035; - armatuuri piirtõmbedeformatsiooni suurus ei ole piiratud; - armatuurterase arvutussurvetugevust fycd ei võeta suuremaks kui 400 MPa; - betooni survetugevuse avaldises fcd üldjuhul tegur = 1,0, kui aga survetsooni laius väheneb betooni enimsurutud kihi suunas, siis = 0,9. 31. Normaallõike tugevustingimus üldjuhul (p 2.5). e-ektsentrilisus Elemendile mõjuv piki/survejõud, paindemoment normaallõikes peab olema väiksem arvutuslikust 32. Normaallõike survetsooni kõrguse määramine (p 2.5). Survetsooni kõrgus x määratakse survetsooni kõrguse ristlõikele kandepiirseisundis mõjuvate pikijõudude tasakaalutingimusest: Leitud x on lõplik, kui sellele vastavad armatuuri pinged jäävad piiridesse fyd -fycd. 33. xc (c) ja xc2 (c2) mõiste (p 3.1).
annaabi.ee 
