4. Selgita parasitismi olemust, nimeta selle alaliigid(3),näited Parasitism on looduses esinev fülogeneetiliselt kaugel olevate organismide vaheline suhe; üks variant sümbioosist, mille puhul üks organism (parasiit) kasutab teist organismi (peremeesorganismi) oma elutegevuseks, põhjustades peremeesorganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastades teda oma ainevahetuse jääkidega vms. Ektoparasitism: parasiit elab peremeesorganismi pinnal või läheduses. Ektoparasiitideks liigitatakse ka loomade seedetraktis elavad organismid. Tüüpilisteks ektoparasiitideks on näiteks soojavereliste loomade verd imevad putukad. Endoparasitism: parasiit elab peremeesorganismi kudedes või rakkudes. Endoparasiitide hulka kuuluvad paljud bakterid ja viirused. Obligatoorne parasitism: parasiit vajab peremeesorganismi vältimatult. Enamasti on sel puhul tegemist parasiitse eluvormiga, mis on täielikult kohastunud peremeesorganismiga. Tuntuimad näited on
liik. 18.1. Taimekoosluse dominandid leitakse katvuse või biomassi järgi, harilikult iga rinde jaoks eraldi; 18.2. Loomakoosluse dominandid leitakse enamasti loomarühmade (suuruse, süstemaatika või funktsionaalse) jaoks eraldi. 19. Ektoparasiidid on peremehe keha pinnal lühikest aega või kogu oma eluea kestel elunevad parasiidid. Ektoparasiidid on parasiidid, mis suudavad elada vaid ühes keskkonnas. Ektoparasiitideks liigitatakse ka loomade seedetraktis elavad organismid. Tüüpilisteks ektoparasiidideks on näiteks soojavereliste loomade verd imevad putukad. Ektoparasiidid vahetavad gaase ja vett reeglina väliskeskkonnaga ja erilisi kohastumusi neil pole. Ektoparasiitide jaotus: 19.1. Vee-ektoparasiidid – otseselt mõjutatud väliskeskkonna temperatuuri poolt. Osad vee-ektoparasiidid hakkavad nt lameussi anoksilistesse tingimustesse sattudes
annaabi.ee 
