2) Võime kasvada või jaguneda 3) Võime tõmbuda või tõukuda 4) Piiratud eksisteerimisaeg Esmane rakk ürgprototsüüt: - Puuduvad leiud, et selline asi võimalik oleks - Eksperimentaalselt ei saa tõestada Esmase raku kujunemisel pidid olema täidetud 4 tingimust: 1) Piiristav süstem (membraani ürgne analoog) 2) Paljunemissüsteem (RNA) 3) Energeetiline süsteem (ATP eelkäijad) 4) Katalüsaatorid (anorgaanilised molekulid) Erinevate evolutsiooniteooriate jaotus 1) Ektogeneetilised (Põhirõhk on organismivälistel teguritel): lõssenkism (T. D. Lõssenko) 1930-1960: a. Organismid reageerivad adekvaatselt väliskeskkonna muutustele (võeti soojalembesed loomad, keset talve aeti välja, et muutuksid külmalembesteks) b. Mitte mingeid geene, kromosoome pole olemas. Pärilikkust kannab organism tervikuna (nullistati tõu- ja sordiaretus) c. Toimub hüppeline liigiteke d
Ruumiline käsitlus: 1.) kosmoloogiline evolutsioon (kogu universumi teke), 2.) geoloogiline evolutsioon (planeedi Maa koos siinvalitsevate tingimustega), 3.) bioloogiline evolutsioon, 4.) sotsiaalne evolutsioon. Mõlema jaotuse puhul kehtib lihtne printsiip, iga eelnev 66 etapp on aluseks järgmisele. Evolutsioon kasutab kõiki teaduslikke meetodeid ja lisab sellele ajaloolise vaatenurga. Erinevate evolutsiooni teooriate jaotus: 1.) Ektogeneetilised lähenemised evolutsiooni liikumapanevaks jõuks loetakse väliskeskkonna mõju organismile- väliskeskkonna muutused tingivad automaatselt organismide muutuse (Lõssenkism- NSVL evol. teooria, mis valitses 1930- 1960, mingeid geene pole olemas, arvati, et organismid reageerivad koheselt keskkonnamuutusele ja need muutused antakse järglastele edasi, klassikaline näide: võeti suvivili hoiti jahedas, arvati, et see muutus taliviljaks ja kylvati maha, talvel- no vaat, mis sai