*Protosteelist kujunes aktinosteel (kiirjas kesksilinder), kus ksüleem on sopistunud floeemi vahele. Praegu elavatel soontaimedel esineb see juurtes. Kui ksüleem esineb kitsaste ribadena, nagu koldade (Lycopodium) vartes, räägitakse plektosteelist (põimjas kesksilinder). *Teine, evolutsiooniliselt edukam arengutee algab sifonosteeliga (torusteeliga), kus juhtkude ümbritseb põhikudet -- säsi. Kui floeem esineb ksüleemist ainult väljaspool, on tegemist ektofloidse sifonosteeliga, kui aga mõlemal pool ksüleemi, siis amfifloidse sifonosteeliga. *Viimasest on edasi arenenud diktüosteel (polüsteel). Siin on ebakorrapärase suurusega harusteelide ksüleem ümbritsetud floeemist. Diktüosteel esineb sõnajalgtaimedel. *Kaasaegsete kaheiduleheliste taimede vartes esineb kollateraalsetest juhtkimpudest koosnev eusteel, üheidulehelistel aga korrapäratult paiknevatest juhtkimpudest moodustunud ataktosteel
plektosteelist (põimjas kesksilinder). Teine, evolutsiooniliselt edukam arengutee algab sifonosteeliga (torusteeliga), kus juhtkude ümbritseb põhikudet -- säsi. Kui floeem esineb ksüleemist ainult väljaspool, on tegemist ektofloidse sifonosteeliga, kui aga mõlemal pool ksüleemi, siis amfifloidse sifonosteeliga. Viimasest on edasi arenenud diktüosteel (polüsteel). Siin on ebakorrapärase suurusega harusteelide ksüleem ümbritsetud floeemist. Diktüosteel esineb sõnajalgtaimedel.
annaabi.ee 
