Kognitiivne lähenemine 1950/60. aastatel tõusis kesksele kohale kognitiivne ehk tunnetuspsühholoogia, mis uurib eeskätt info vaimset töötlemist. Kognitiivset psühholoogiat huvitab, kuidas inimesed loovad maailma kujundeid enda sees, oma peas ning eelkõige küsimus, millised on need mõtlemisprotsessid, mis moodustavad inimese käitumise aluse. Nende probleemide käsitlemisel eristatakse intrinsiivset ja ekstrinsiivset motivatsiooni: 1) Intrinsiivselt ehk seesmiselt motiveeritud on selline tegevus, mis võetakse ette mingite pikaajaliste eesmärkide nimel, mingite eelistuste tõttu, soovist end ületada või mingit ülesannet lõpetada või lihtsalt nautida tegevust ennast. Intrinsiivse motivatsiooni alla kuulub ka autonoomiataotlus inimene vajab teatavat käitumisvabadust, mitte pidevat kontrolli. Intrinsiivse motivatsiooni suurendamisele aitab kaasa informeeriv tasu või kiitus. Need tasud
Kui inimene tajub häirivat pinget, on ta sunnitud tegutsema nii, et organismi füsioloogiline tasakaalustatus taastuks (2: 129). Joonis 1. Janu 7 3. KOGNITIIVNE LÄHENEMINE Kognitiivset psühholoogiat huvitab eelkõige küsimus, millised on need mõtlemisprotsessid, mis moodustavad inimese käitumise aluse. Sel teoorial eristatakse intritiivset ja ekstrinsiivset motivatsiooni (2:131). Intrinsiivselt ehk seesmiselt motiveeritud on selline tegevus, mis võetakse ette mingi pikaajalise eesmärgi nimel, mingite eelistuste tõttu, soovist end ületada või lihtsast soovist nautida tegevust ennast. Intrinsiivse motivatsiooni alla kuulub ka autonoomiataotlus inimene vajab teatavat käitumisvabadust, mitte pidevat kontrolli (2: 131). Käitumist, mille eesmärgiks on mingisuguse tasu saamine, nimetatakse ekstrinsiivseks motiveerituseks
annaabi.ee 
