Üldiselt tekivad pideval f-nil üleminekupunktid,
mida nim statsionaarseteks punktideks. *Def Ekstreemumpunktid- *ütleme, et
f-l on punktis x0 lokaalne maksimum sel korral, kui leidub u= (x0- , x0+ )
f(x0)>f(x) iga x puhul selles ümbruses U(x U) +Joonis! *ütleme, et f-l on
punktis x0 lokaalne miinimum sel korral, kui leidub u=(x0- , x0+ )
f(x0)
kindla hulga argumentide väärtuste ja fun väärtuste komplektide hulgast. Fun mille ekstreemumi leitakse nim. Sihifunktsiooniks. Opt.ül-dex on leida sihifun-i z=f(x,y) maksimum või min, kui muutuja x ja y peavad rahuldama piirangut g(x,y)=b kitsenduste tulemusena väheneb argumentide MP mingi intervalli piires. Nende arv peaks alati olema väiksem kui sõltumatute muutujate arv fun-is. Kontrollimaks, kas kitsendustega optim-l leitud kriitilised punktid on ekstreemump,koostatakse maatriks mida nim laientatud hessiaaniks. Hessi matriks e hessiaan. DV sisaldab muutujat y ja ning selle erinevat järku tuletisi aja järgi funktsioonist y=f(t); dy/dt jne. DV lahendiks y(t) on seega avaldis, mis sisaldab muutujana ainult aega t. DV lahend koosneb tavaliset erilahendis ja täiendfun-ist. Erilahend on selline muutuja y väärtus, mille korral y ajas ei muutu-tasakaaluväärtus. Täiendfun on
annaabi.ee 
