vereliblede tootmist. Liialt kõrge koobalti kontsentratsioon on inimesele kahjulik, põhjustades hingamisprobleeme (astma, kopsupõletik) ning võib isegi soodustada kopsuvähi tekkimist. Peamised sümptomid on iiveldus ja oksendamine, nägemishäired, südamehäired ning kilpnäärme kahjustused. Enamjaolt juhtub see inimestega, kes otseselt koobaltiga töötavad[6]. Mõju loodusele on koobaltil enamjaolt vaid ekstreemjuhtudel. Kui pinnases on väga vähe koobaltit, siis kasvavad taimed ei saa seda omastada, ning neist toituvad loomad kannatavad koobaltipuuduse all, mis on nende jaoks hädavajalik. Samas kaevanduste ja sulatustehaste lähedal võib olla ka väga kõrge koobalti kontsentratsioon, mis samuti võib loomades tekitada terviseprobleeme[6]. 7 Kasutatud kirjandus
kaitsereaktsioonist stressile. Kaitsereaktsioon stressile on mittesobiv. Uuris stressi toimet sümpaatilisele närvisüsteemile. Ja uuris homöostaasi, eriti keskkonnamõjude kontekstis. Homöostaas tähendab bioloogias organismi parameetrite hoidmist teatud piiratud vahemikus. Isegi väike muutus keemilistes või füüsilistes raku sisekeskkonna omadustes võib organimsi biokeemilisi protsesse häirida ning ekstreemjuhtudel koguni organismi tappa.See, kuidas organism reageerib keskkonna mõjudele, on seotud autonoomsete või endokriinsete mehhanismidega. Kui meil on stressirikkad sündmused, tekivad meil neg emotsioonid. Kui on neg emots, siis aktiveerub sümp närvisüsteem, homöostaas läheb paigast ära. Kehasüsteemisde tasakaal on häiritud. Sümp närvisüsteemi aktiveerimisel hakkab keha eritama adrenaliini, noradrenaliini. Kui see aktiveerum,
süsteemi põhiomaduste liigset hälbimist. Nt. enamikule imetajaile ja lindudele on tavalistes tingimustes amased kehatemperatuuri ja vere pH h. Ökosüsteemides avaldub pinnaühiku klorofüllihulga h., kliimaksökosüsteemides biomassi h. : Homöostaas tähendab bioloogias organismi parameetrite hoidmist teatud piiratud vahemikus. Isegi väike muutus keemilistes või füüsilistes raku sisekeskkonna omadustes võib organimsi biokeemilisi protsesse häirida ning ekstreemjuhtudel koguni organismi tappa. Homöostaasi põhiidee sõnastas 1857. aastal prantsuse füüsik Claude Bernard. Homöostaas on võimalik ka masinates, nt. külmutuskapp hoiab sisetemperatuuri homöostaatiliselt. Temperatuuri homöostaasi võime alusel jaotatakse organismid poikilotermseteks ehk kõigusoojasteks (need, kellel kehatemperatuuri homöostaas puudub, näiteks taimed, selgrootud loomad, kahepaiksed) ja homöotermseteks ehk püsisoojasteks (need, kellel
annaabi.ee 
