Üks esimesi märgusõnu, mis meenub tüüpilise eestlasega, on tagasihoidlikkus. Eestlased on läbi ajaloo harjunud pidevalt elama vaikselt, kellegi teise võimu all, ning tegelikult täielik sõnavabadus pole meile osaks saanud veel 20 aastatki. Seega kohtame tihti eestlaste puhul ka nn "väikese inimese kompleksi", kes ei armasta võõras seltskonnas esile tõusta ega millegi erilisega silma paista. Küll aga mida kauem suudame oma riiki hoida, seda enam hakkavad ka eestlased üha ekstravertsemaks muutuma. Kui mõelda eestlaste suurimatele plussjoontele, siis tuleks kindlasti esile tõsta meie patriootlikkust ning ühtekuuluvustunnet. Läbi aegade on eestlased palju erinevatele võimudele vastu astunud. Kuigi enamik kordadest oleme siiski lõpuks lüüa saanud, kas või näiteks Jüriöö ülestõus 1343. aastal, on iga selline samm andnud selge märgi, et eestlased soovivad oma maal kunagi ise olla peremehed ega kaota lõpuni lootust selle nimel võideldes
Alkoholi tarbimisel suureneb psühholoogiline erutus, kuid halvenevad neuropsühholoogilised protsessid; inimene ei suuda enam mõelda analüütiliselt, seega kasutab olukorra hindamisel rohkem heuristikuid ning agressiivse käitumise ilmnemise tõenäosus suureneb. Alkoholi mõju eelduse teooria (alcohol expectancy theory) inimestel on teatud eeldused alkoholi mõjude kohta indiviidi psüühikale. Nimelt arvatakse, et alkohol teeb inimese ekstravertsemaks ja rohkem agressiivseks. Seega kiputakse inimese negatiivset käitumist vabandama alkoholi mõju all olemisega. Usutakse, et indiviid võib käituda agressiivselt, kuna arvab ka ise, et saab käitumise põhjuseks tuua alkoholi. Situatsioonikesksed agressiooni determinandid Füüsiline keskkond - Temperatuur uuringute kohaselt on temperatuur ja agressiooni väljendumine omavahel positiivses seoses; on leitud, et temperatuuri tõustes suurenes kuritegevuse (sh mõrvade) arv
annaabi.ee 
