Tihti tekib meestel kriis lähisuhetes ning nad pannakse valiku ette, kas pingutada suhe säilitamiseks või leida uus kaaslane. Lisaks on keskeas iseloomulikud ka füüsilised muutused, mille tõttu muutuvad suhted mõlema sooga - intiimsuse ja võistlussuhete asemel tekkivad koostöösuhted. - Keskea füüsiliste muutustega kohanemine, leppimine vananemisega ning enda isiksuse muutustega Bioloogiline rütm muutub – meestel tekib andropaus. Keskealine mees muutub ekstraverdiks, emotsionaalselt ning vaimselt paindlikuks, mis tagab kohanemise erinevate muutustega. Keskeas hakkab füüsiline tervis muutuma kehvemaks, hakatakse hindama vaimset tegevust. Ebaõnnestumised võivad viia enesesse tõmbumisele. - Oma vanemate vananemisega kohanemine Tuleb leppida vanemate vananemise ja haigustega ning elada läbi kaotusi, näiteks vanemate surma. http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/25858/Psuhhosotsiaalne_areng_materjalid.pdf
rohkem kui varem. (Philips, 2007) Sotsiaalne suhtlemine on üks peamisi põhjuseid sellise meedia vahendi nagu internet kasutamiseks. Kuidas aga interneti kasutaja iseloomuomadused mõjutavad ,,päris elu" ja ,,näost näkku suhtlemist" võrreldes interneti sotsiaalvõrgustiku suhtlusega? (Amichai- Hamburger, Wainapel, Fox, 2002) 1. MEELT-MÕJUTAV MEEDIA Dmitri Williams leidis, et küberruum võimendab meie olemust. Introvert muutub aina rohkem introverdiks ja ekstravert rohkem ekstraverdiks. Televiisoris näidatavad halvad uudised kaaluvad kõrgelt üles head uudised. Ühe suurimatest uuringutest tegi aga Jeffrey Johnson, kes jälgis 700 peret 17 aastat salvestades nende vaatamisharjumusi, tervist, tausta ning teisi iseloomu kalduvusi. Nende leiud kinnitavad väiksemaid uuringuid selles vallas, et televiisori vaatamistihedus lapsepõlves ja teismeeas toob kaasa muutused tähelepanus, magamises jms.
(määravaiks eluinstinkt, mis samastub põhiliselt suguinstinktiga ja surmainstinkt ehk hävitamise instinkt) Neofreudism nad pöörduvad sugutungi kõrval või selle kiuste ka teiste inimeste liikuma panevate jõudude poole. Analüütiline psühholoogia Carl Gustav Jungi ideed, määravaks saab mitteseksuaalne elujõud. Pöörab tähelepanu rohkem patsiendi seisundi mõistmiseks tema probleemsele vahetule konfliktile. Jungi järgi jaotub inimene ekstraverdiks ja introverdiks. Humanistlik psühholoogia C. Rogers ja A. Maslow. Inimene on oma olemuselt hea, loov, püüdleb arengu ja täiuslikkuse poole. Inimeses on olemas kõik eeldused, et võimaluste olemasolul saavutada oma võimete tippuInimesel on vaba tahe, vaba otsustusvõime oma elu üle, samuti kontroll ja vastutus oma elu eest Psühholoog ei pea olema inimese uurija, vaid tema abistaja. Kasutavad harva eksperimenti ja toetuvad pigem vaatlusele ja vestlusele.
annaabi.ee 
