Manustamiskoha verevarustus, soojus, füüsiline töö, vasokonstriktorid. Manustamiskoha pindala (peensool, kopsud). Biosaadavus Retseptoriteni (või verre) jõudnud ja manustatud ravimi koguste suhe %-des. Praktiseerivat arsti huvitab see rohkem kui imendumine. Mõjustavad imendumine, metabolism ja jaotumine. Määratakse kontsentratsioonikõvera aluse ala põhjal. Intravenoossel manustamisel on biosaadavus 100%. Jaotumine Pärast imendumist jaotub ravim interstitsiaal- ja ekstratsellulaarvedelikes. I faasis koguneb ravim hea verevarustusega kudedesse nagu süda, maks, neerud ja aju. II faasis jaotub lihastesse, seedetrakti ja nahka, III faasis rasvkoesse. Jaotusruumala e. Vd on näiline ruumala, milles peaks organismis olev imendunud ravimikogus jaotuma, selleks et saavutada sama kontsentratsioon nagu veres. Jaotusruumala näitab ravimi võimet tungida kudedesse. Jaotusruumala arvutamine Arvestatakse ravimi kontsentratsiooni mõõtmiste seeriaid vereplasmas
difusioon läbi lekkekanalite – K+. Tsütoplasma ja ekstratsellulaarvedeliku vahel on elektriline /var/www/html/annaabicron/doc/14490998629056.doc 10 potenisaal. Membraani puhkepotensiaal on -70 kuni - 90 mV. MP on iseloomulik kõigile elusrakkudele. Ehk Na pump loob Na ja K-gradiendid rakusisu ja rakuvahelise ruumi vahel ja tekib membraanipotensiaal, mis on närvikoe ja lihaskoe talitluse aluseks. Intratsellulaarvedelikes on palju K+, ekstratsellulaarvedelikes on palju Na +, Cl-. 2. Erutuvate kudede mõiste. Närvi- ja lihaskude, mis on võimelised vastama ärritusele. Ärrituse toimel avanevad Na + (närvi- ja lihaskude) või Ca+ kanalid (endokriinnäärmetes). 3. Närvisüsteemi ehitus ja talitlus. 3.1. Neuroni mõiste ja ehitus. Närvikoe (textus nervosus) morfofunktsionaalseks ühikuks on närvirakk ehk neuron. Spetsialiseerunud närviimpulsi tekitamiseks ja kiireks ülekandmiseks. Teistest
annaabi.ee 
