· vett · valke · süsivesikuid · mineraalaineid · vitamiine · jt. toitaineid valgud: · moodustavad kala lihaskoe põhilise koostisosa · kalad sisaldavad valke 9-27,5% piires, kusjuures enamik neist on täisväärtuslikud. Rasv: · on kalalihas 0,3-35% · kõige vähem kohal (0,3%), silmudel aga 31,1% · tursamaks sisaldab rasvakuni 70% · kalarasv on hästi omastatav Süsivesikuid on kalas vähe ( kuni 1%) ja neist põhilise osa moodustab glükogeen Ekstratiivaineid on kalalihas1,5-8,7% olenevalt kaalust. Vesi: · eri kalaliikide lihas moodustab 52-85% · vesi esineb vabas ja seotud olekus · vabas olekus vees on lahustunud orgaanilisi ja mineraalaineid · vabas olekus vett võib kalalihast aga kergesti eemaldada kuivatamise ja pressimise teel · seotudvesi ei ole lahustaja ja see külmub alla 0 kraadi Vitamiine: · leidub kala kõigis kudedes, eriti palju aga maksas · kõige sagedamini esineb A, D, B ja E-vitamiine
Vananedes võib väheneda ja seetõttu tuleks tarbida vähem rõõska piima. 3) Mao lipaas – teostab rasvade lõhustumist. Maomahla sekretsiooni faasid: 1) Reflektoorne faas – “isumahl”. Algab enne toidu makku sattumist, kui näeme/tunneme toitu. Mida rohkem eritatakse, seda kiirem seedeprotsess. (toit peaks olema hea väljanägemise, lõhna ja maitsega) 2) Keemiline faas. Kui toit juba maos on. Jätkub maomahla eritumine. Toit peaks sisaldama ekstratiivaineid (saadav liha ja juurvilja keeduvedelikust), sest need kutsuvad esile maomahla eritamist. Maomahla eritumine: 1. Liha – närime kaua suus, maomahla hulga järsk tõus (reflektoorne faas) 2. Leib – maomahla järsk langus, sest süsivesikuid palju, mis süljes ära lõhustatakse; pole ekstratiivaineid. 3. Piim – pole tugevat maitset/lõhna ja seetõttu reflektoorne faas pm puudub. Kümosiini tootes jõuab alles maksimumi.
annaabi.ee 
