3. K+ ümberpaiknemine rakuvälisesse ruumi metaboolne atsidoos. NB! Pseudohüperkaleemia - vereproovis hemolüüs Leukeemia- Leukeemia (varem kasutati mõistet leukoos) kasvaja, millele on omane vere valgeliblede või nende eellaste rohkus, tõrjub kõrvale teiste vererakkude tekke, kaasnev on mh. aneemia, trombotsütopeenia ning küpsete leukotsüütide puudulikkusest tingitud infektsioonid. Leukeemia puhul toimub kontrollimatu (vähitaoline) leukotsüütide medullaarne ja enamasti ka ekstramedullaarne vohamine. Enamik neist suurel hulgal produtseeritud rakkudest on lõplikult diferentseerumata ning nad pole võimelised täitma oma füsioloogilisi funktsioone. Leukeemia tekkepõhjused inimesel pole teada (veistel leukoos viiruslik). Leukeemia vorme eristatakse leukeemiliste rakkude tekkekoha ja kulu järgi: 1. lümfaatilised leukeemiad müeloidsed leukeemiad 2. ägedada leukeemiad kroonilised leukeemiad paraproteineemilised hemoblastoosid Anioonide ja katioonide suhe-
on parem patsientidel, kellel teostatakse autoloogne vereloome tüvi- rakkude siirdamine ja keda on ravitud bortesomiibiga IgD, IgE, IgM müeloom -10- o IgD müeloom moodustab 1,8% kõikidest müeloomidest ja haiguse kliinilised tunnused on sarnased teistele müeloomidele, ent Bence- Jones’i proteinuuria, ekstramedullaarne haaratus ja lüütilised luukah- justused esinevad sagedamini o IgE müeloome on vähe kirjeldatud, need juhud on kliiniliselt sarnased IgD müeloomile ning mõlemat tüüpi müeloomid on halva prognoosiga o IgM müeloomid moodustavad ainult 0,4% kõikidest müeloomidest, oluline on diferentsiaaldiagnoos teistest IgM sekreteerivatest haigustest nagu Waldenströmi makroglobulineemia; sageli esineb t(4;11) ja prog-
annaabi.ee 
