kultuur. Kefiir-piim kõigepealt pastöriseeritakse,jahutatakse ja segatakse juuretisega.On erguta- va ja karastava toimega.Pasteur-tõi marutõvevaktsiini kasutusele,19.saj üks suuremaid loodusteadlasi,ta oli keemik ning mikrobioloogia ja immunoloogia rajaja.Selgitas kääri- mise olemuse.Tõestas et iseteket ei esine:kõik elav tekib elusast.Avastas vaktsineerimise. Fleming-penitsilliini avastaja.Ta tegi kindlaks,et tema kultuuritassides hallitust põhjustav seen on rohehallik.Ta ekstraheeris selelst aine,mille lahus pidurdas või peatas paljude bakterite kasvu.Vaktsiin-süstimine organismi nõrgestatud või surmatud haigusetekitajad, mis vallandavad organismi immuunoloogilised kaitsemehhanismid. Reovete puhast-tööstuslike ja olmeheitvete puhastamiseks kasut suuri raudbetoonmahuteid, selisesse anumasse voolavat reovett õhustatakse,et soodustada aeroobsete bakterite paljune- mist.Need lõhustuvad orgaanilisi reoaineid.Meristeem-algkude;taimedel võrsete tippudes.
Arvatakse, et Denisova inimene eemaldus tänapäeva inimese eellasest u. milj. a. eest. Denisova inimene on tänapäeva inimesele kaugem sugulane kui neandertallane. 1988 arvestati molekulaarbioloogide poolt mitokondriaalse DNA uurimise abil (naisliini pidi) välja, et kõigi tänapäeva inimeste esiema elas Aafrikas ca 200k a. tagasi. Svante Pääbo - Eesti juurtega Rootsi teadlane. Leidis, et tänapäeva Euroopa eelkäijatel oli kokkupuude neandertallastega. 1985 ekstraheeris Egiptuse muumiast DNA. 2007. aastal valiti Pääbo 100 kõige mõjukama teadlase hulka. Aurignac'i kultuur Kromanjoonlased - peetakse Euroopa varjasteks modernseteks inimesteks (Homo sapiens sapiens, enantropoloogiliselt välja kujunenud tänapäeva inime). 1868. aastal avastas Louis Lartet Cro-Magnoni koopa. Vanimad kromanjoonlaste jäänused on pärit u. 43k a. e.m.a. Kromanjoonlased olid pikad (keskmine pikkus 187cm), muskulaarsed, sirge laubaga ning suure koljumahuga.
annaabi.ee 
