vastava aine kriitiliste parameetrite, siis on tegu ekstraktsiooniga superkriitilises olekus fluidumiga. Perioodiline ekstraheerimine viiakse läbi tavaliselt lihtsas mehaanilises ekstraktoris. Ekstraktoris on ekstraheeritav proov teatud aja kontaktis ekstrahendiga. Selle aja möödudes eraldatakse ekstrakt ja proov võetakse ekstraktorist välja. Järgmine ekstrakt saadakse uue prooviga. Töö eesmärk: Töö eesmärgiks oli tutvuda superkriitilise ekstraheerimisega (kasutades solvendina CO2) kui ühega võimalikest ekstraktsiooni meetoditest, selle aparatuuriga ning viia läbi praktikumi juhendaja juhtimisel ekstraktsioon. Ekstraktsiooni saagise määrab kaalutiste vahe proovist enne ja peale katset (gravimeetriline analüüs). Töö käik: Kaaluda juhendaja poolt saadud proov (humal) Rõhu ja temperatuuri seadistamine Ekstraktsiooni läbi viimine dünaamilises režiimis, võttes aega väljundklapi
tõmbe all tilkhaaval kloorivett (Cl2 + H2O). Loksutada intensiivselt. Tolueenis lahustuvad katses tekkivad vabad halogeenid I 2 ja Br2 paremini kui vees ja nad kontsentreeruvad tolueenikihti. Nende iseloomulik värvus on selles kihis siis ka paremini jälgitav. Reaktsioonivõrrandites tolueen ei kajastu, ta on neis katsetes veega mittesegunevaks lahustiks. Seda toimingut nimetatakse ekstraheerimiseks. Katsed ekstraheerimisega ning kloorivee kasutamisega viia läbi ja katseklaasid tühjendada ning loputada tõmbe all ! Kirjeldada võimalikult täpselt toimuvaid muutusi, märkides ära reaktsiooniks võetud ja tekkivate ühendite (mis on peale ekstraheerimist uuesti pinnale kogunevas tolueenikihis) värvused. Peale ekstraheerimist lahus, kus alguses oli KBr muutus orandžiks, teises katseklaasis, seal kus alguses oli KI, lahus muutus punaseks. Mõlemates katseklaasides tekkis mitte lahustuv
Parkaineid on rohkesti tamme, kastani, tsuuga puidus ja koores. Nimetatud puuliikide lülipuidus on parkaine sisaldus suurem kui maltspuidus ja vanusega see kasvab. Parkainet esineb veel kuuse (11%), nulu (12%), lehise (12...13%) ja pajuliste (4...12%) koores. Põhjapiirkonnas kasvanud puude parkaine sisaldus on väiksem kui lõunapiirkonnas kasvanuil. Suurim parkainete sisaldus on troopikapuudel. Parkaine saadakse nende puuliikide puidust ja koorest ekstraheerimisega (orgaaniliste ühendite eraldamine veega). Kasvavas puus tekivad veel järgmised lisaühendid e. toiteained: a) valgud esinevad lehtedes, seemnetes ja mahlas, nende kogus kasvavas puus on suurem suvel; b) tärklis säilib säsikiirte välistes osades, kevadel muutub suhkruks. Seemneaastatel kasutatakse kogu tärklis puu kasvamiseks; c) rasvad esinevad põhiliselt seemnetes, sarapuul ja pärnal ka puidus, okste puidus enam;
annaabi.ee 
