Kui alfamotoneuronid annavad signaali, et ekstrafusaalsed kiud kokku tõmbuksid, siis gamma MN on samuti aktiveeritud. Gamma MN põhjustab kontraktsiooni mõlema intrafusaalse kiu lõpust, korrigeerib selle pikkust ja hoiab intrafusaalse kiu tsentraalset piirkonda pingul, mis on oluline, et hoida lihaskäävi sensoorselt tundlikuna. Kõõluselund ehk Golgi elund on pinge ärrituse vastuvõtja – reageerib nii lihase kokkutõmbele kui ka lõõgastusele. Moodustub 10-12 ekstrafusaalse kiu kõõluste kinnitusest, ümbritsetud sidekoelise kapsliga. Moodustub lihase üleminekukohas kõõluseks. Golgi organ hõlmab endas aferentse sensoorse neuroni lõppe, mis on seondunud kollageensete kiududega kõõluses. Kui lihas tekitab jõudu, siis sensoorsed lõpud on kokku surutud. See deformeerib aferentse aksoni terminaalseid lõppe, avatakse mehhanotundlikud katioonkanalid. Akson depolariseeritakse ja närviimpulss kantakse seljaajusse.Sensoorne tagasisidestus tekitab
Praktiliselt iga lihas sisalsab venitusretseptoreid ehk -sensoreid, mida nende kuju järgi nimetatakse lihasekäävideks. Intrafusaalsed ja ekstrafusaalsed lihaskiud. Imetajate peaaegu kõigis skeletilihastes esinevad lihasekäävid. Nende arv ühes lihases sõltub lihase suurusest ja funktsioonist. Lihaskäävid mõõdavad esmajoones lihase pikkust. Kõigi maismaa selgroogsete skeletilihaste kõõlustes paiknevad lihase kõõluseks ülemineku koha lähedal sensorid, mis koosnevad umbes 10 ekstrafusaalse lihaskiu kõõlusekimpudest ja on ümbritsetud sidekoest kapsliga, kuhu siseneb 1-2 jämedat müeliniseeritud närvikiudu. Niisuguseid retseptoorseid moodustusi nim kõõlusorganiteks. Kõõlusorganis registreerivad lihase pinget. 5. Lihaskontraktsiooni molekulaarne mehhanism, selle iseärasused erinevat tüüpi lihasrakkudes. Lihaskontraktsiooni energeetika. AP allub kõik-või-mittemidagi-seadusele! Infot edastatakse närvikiududes AP sageduse ja impulssmustriga.