Hiljem kasutab õpetust vastuolude ühtsusest ehk dialektikat paljude teiste seas ka Hegel. NB! TAMMO VÕIB KÜSIDA: Mis siis ei liigu? Vastus: Liikumise enda printsiip ei muutu (logos). Postpositivism e positivismi eitamine. Jagunevad kaheks: internalistid, kes toetuvad teadmiste olemuslikele seadustele, uurivad teaduse arengu sisemisi seadusi; eksternalistid, kes uurivad seda, kuidas teadmiste kasvu on mõjutanud välised tegurid, nagu psühholoogia. Kuhn kuulus eksternalistide alla. Tugines teaduse ajaloole ning pakkus välja oma mudeli, kuidas teaduste areng toimub. Proovib leida vastust, miks uued teooriad tulevad. Esialgu arvati pigem, et teaduse areng on kumulatiivne (on teadmiste kogum, mille peale aja jooksul kuhjuvad uued). Kuhn tuli aga lagedale teooriaga, et teaduse areng on revolutsiooniline e uued teeoriad lükkavad vanad ümber. Revolutsiooniga kaasneb paradigma (teooria, mis on teaduslikult tunnustatud ja mida
inimesed, eriti teadlased hakkasid kahtlema, kas siiski teadus on nii hea, kui enne seda arvati olevat. * Postpositivism on positivismi eitav teadusfilosoofia ning postpositivistid jagunesid internalistideks ja eksternalistideks. -) Internalistid toetusid teadmiste immanentsetele ehk olemuslikele seadustele. -) Eksternalistid uurisid, kuidas teadmiste kasvu mjutavad sotsiaalsed ja psüühhilised tegurid. Thomas Kuhn * Thomas Kuhn (1922-1996) ta oli postpositivistidest eksternalistide peamine esindaja. -) Kuhn sai ülemaailmse kuulsuse teosega "Teadusrevolutsioonide struktuur", milles ta tuginedes laialdastele teadmistele teaduse ajaloost, pakkus välja oma teaduste arengu kontseptsiooni. *) Teda hakkas huvitama küsimus, miks ühed teooriad asenduvad teistega. -) Kuhni arvates ei arene teadus sujuvalt vaid muutub aeg-ajalt revolutsiooniliselt, millega kaasneb paradigmade vahetus (kr. paradeigma - näidis, näidiseeskuju).
annaabi.ee 
