Seejärel hakati hirmu tekitama (mis ei pruugi töötada). Noorukitele on see eriti keerukas ja ebasobiv. Siis tekkis olukord, kus oli vaja hoiakut muuta, et see oleks efektiiv ne. Terviseuskumuse mudel (HBM-mudel) Võimalus, et isik muudab oma tervisekäitumist, on seotud demograafiliste faktoritega: vanus, sugu ning uskumuste määraga, mis võivad tekitada vajaduse järgida kindlaid internaalseid või eksternaalseid märguandeid tegevuse suunamisel. Need uskumused hõlmavad ettekujutusi võimalikust hädaohust ning küsitava käitumise väärtustamisel, mis annab tõuke tegevuseks ja tervisealasek infootsinguks hilisemal ajal.Toimib kaks asja: ohutunnetus ja enesetõhusus. Veendumus ohust oma tervisele · Üldised terviseväärtused (olen mures) · Üldised ja spetsiifilised uskumused haavatusest (suits=vähk; vastuvõtlikkus??) · Uskumus haiguse tõsidusest
(Browne 1988,19). Psühhopatoloogilise mudeli kohaselt ei kuulu sotsiaalsed muutujad lapse väärkohtlemise skeemi. Psühhopatoloogilise mudeli peamine puudus on selles, et ta ei uuri psühholoogilise stressi võimalikke sotsiaalseid põhjusi, mis võivad viia vägivaldsete interaktsioonideni perekonnas (ibid). Sotsiaalsed ja keskkonnamudelid. Vastupidi psühhopatoloogilisele mudelile peetakse sotsiaalsetes ja keskkonnamudelites oluliseks järgmisi perevägivalda soodustavaid eksternaalseid faktoreid nagu: madal palk, töötus, sotsiaalne isolatsioon, ülerahvastatus ja halvad elamistingimused. Browne (1988, 19-21) esitab oma teoses erinevate teoreetikute seisukohad peresisesest vägivallast. Gelles väidab, et vägivald on strukturaalse või situatsioonilise stressiga adapteerumise või sellele reageerimise tulemus. Ta leidis, et stressitase on kõrgem madala sotsiaal- majandusliku staatusega kogukonnas. Gil rõhutas
annaabi.ee 
