o objekte, millele termin rakendub. Euleri diagrammides pole tähtis kinnise kujundi kuju: traditsiooniliselt on see ring, kuid ta võib olla ringjoone asemel piiratud ka ellipsiga või hoopiski murdjoonega. Terminite võrdluse puhul on oluline, kas neid esindavad kujundid paiknevad üksteise sees või mitte ning kas nende piirjooned lõikuvad või mitte. Kui mingit terminit esindav kujund paikneb täielikult või osaliselt teist terminit esindava kujundi sees, siis on nende terminite ekstensioonides ühiseid elemente. Joonis 3.1. Terminite K – ,,kass“ ja M – ,,must kass“ mahtude kujutamine Euleri ringide abil. Suurema ringi sisu kujutab endast termini K kogu ekstensiooni, st kõikide kasside hulka. Väiksema ringi sisu kujutab endast termini (fraasi) M kogu ekstensiooni, st kõikide mustade kasside hulka, mis aga on samas ka kasside hulga alamhulk. Loogikas pööratakse suurt tähelepanu terminipaaridele, sest otsustusi väljendavad väitlaused sisaldavad kaht terminit
o objekte, millele termin rakendub. Euleri diagrammides pole tähtis kinnise kujundi kuju: traditsiooniliselt on see ring, kuid ta võib olla ringjoone asemel piiratud ka ellipsiga või hoopiski murdjoonega. Terminite võrdluse puhul on oluline, kas neid esindavad kujundid paiknevad üksteise sees või mitte ning kas nende piirjooned lõikuvad või mitte. Kui mingit terminit esindav kujund paikneb täielikult või osaliselt teist terminit esindava kujundi sees, siis on nende terminite ekstensioonides ühiseid elemente. Joonis 3.1. Terminite K ,,kass" ja M ,,must kass" mahtude kujutamine Euleri ringide abil. Suurema ringi sisu kujutab endast termini K kogu ekstensiooni, st kõikide kasside hulka. Väiksema ringi sisu kujutab endast termini (fraasi) M kogu ekstensiooni, st kõikide mustade kasside hulka, mis aga on samas ka kasside hulga alamhulk. Loogikas pööratakse suurt tähelepanu terminipaaridele, sest otsustusi väljendavad väitlaused sisaldavad kaht terminit