USA ja Hiina vahel riiklik-parteilise nomenklatuuri võimu kindlustumine 1973 kõrged naftahinnad (stabiilsus) ekstensiivareng 1973 Vietnami sõja lõpp sõjatööstuskompleksi edasine bürokraatia vohamine tugevnemine 1975 CSCE Helsingis majanduslikud "suurprojektid" - BAM
- Sovhooside loomine - MTJ-id ja hobulaenutuspunktid - Talu max suurus 30ha, äralõiked uusmaasaajatele (keskmine suurus 15ha). - Taludel müügikohustus riigile 2) Kollektiviseerimine 1947-1951 - 1947.a. ÜK(b)P KK määrus kolhooside loomisest Balti liiduvabariikides - määrus kulakute väljaselgitamisest - 1949.a. ööl vastu 25. märtsi küüditamine - 1949.a. aasta lõpuks 65% 1951 95% taludest kolhoosides Tööstus ekstensiivareng ja tööstuse forsseeritud arendamine, sundindustrialiseerimine. Väiketööstus likvideeritud 1947.aastaks - põlevkivikaevanduste ja elektrijaamade laiendamine NSVL Kaitsekomitee määrusega (40% ENSV kõigist kapitaalmahutustest sinna) - 1948.a. Kohtla-Järve põlevkivigaasitehas, 1952 KJ-Tallinn põlevkivigaasijuhe - Sillamäele salajane sõjatehas uraani tootmine - masina-ja metallitööstus NSVL sõjatööstuskompleksi kuuluvad Tallinna Dvigatel,
sotsialistliku isemajandamiseni. Ettevõtte edukust hakati hindama mitte ainult toodangu mahu järgi vaid realiseeritud toodangu ja rentaabluse alusel. Reform jättis puutumata rahanduse, kaubanduse ja transpordi. 1970. alguseks Brenevi võim kindlustub. NL tulevad võimule neostalinistid, kelle eesmärgiks oli Stalini hea nime taastamine, tagasi pöördumine Staliniaegse riigijuhtimissüsteemi juurde v.a. massirepressioonid. 1970 aastate algusega algab stagnatsioon ehk. seisak. NL majanduse ekstensiivareng s.t. loodi täiendavaid töökohti, ehitati juurde tehaseid jne., mis ei töötanud täie võimsusega. Majanduse tõusu intensiivsus n. tööviljakuse arvel jäi tagasihoidlikuks. hakati looma suurmajandeid, liites väikesi kolhoose ja sovhoose. Need kahjustasid oluliselt loodust, saagikus aga ei tõusnud. Pidevalt suurenes toiduainete sissevedu NL. Prioriteet oli sõjatööstusel. Inimene sai kätte u. 20-25% oma palgast.