Religioon õhtumaises kultuuris: Test 1. Kesk- ja uusaegse looduskäsitluse peamiseks erinevuseks on, et keskajal, erinevalt uusajast... - arvati loodusobjektidel ja olenditel olevat teatavatele jumalikele tähendustele osutav funktsioon 2. Gellhorni ja Kiely järgi seisneb ekstaatilis-müstiliste ning intensiivsete religioossete kogemuste füsioloogiline eripära selles, et nende käigus autonoomse närvisüsteemi... - sümpaatiline ja parasümpaatiline haru aktiveeruvad üheaegselt 3. Fundamentalistlikud liikumised tekivad tavaliselt enklaavina tajutud kultuurisituatsioonis. - Õige 4. Millised piiblilugude tegelased ja lood kuuluvad kokku? Taaniel – Nebukadnetsari unenäo seletamine Joosep – abielurikkumisest hoidumine Jeesus – Laatsaruse ülesäratamine surnuist
(„Ootesaalis“) Selles samas tsüklis on Alliksaare luuletuse eripäraks veel ääretult pikad ja lohisevad pealkirjad, milles on meeldivalt aforistlik sõnaseade ning julge metafooride kasutamine. Kõik see annab tunnistust paindlikust keeletajust. Mõned pealkirjad: „Fragment lauakõnest totruse 13 juubelidineel, mis korraldati siis, kui selgus, et peiesid pidada on veel vara“, „Staatilis- ekstaatilis-pragmaatilisi korrelaate, mis annavad mõnedest asjadest ülevaate“ ja „Kui järele anda, siis nii, et köie teises otsas kõlkuv kuju kukuks pikali ehk Kui kohtad kohtlasi, ära sellepärast kohe kohku“. 1.3. „Hetkede surematus“ Luule muutub vägagi keelemänguliseks ning traditsioonilised jooned on miinimumini kahandatud. Keelekasutus on kohati väga spetsiifiline ning sõnadele ei oskagi kohe õiget tähendust leida
Esmalt on eksistentsiaalne küsimus, siis üha korduv, intensiivistuv rütmilise stimulatsiooni tsükkel ja lõpuks ekstaatiline, kogemuslik lahendus. See kogemus kuna see pakkus efektiivse lahenduse keerukale eksistentsiaalsele küsimusele võtab seda grupikaaslastele edasi andes müütilise kuju. Ning et ka teised grupiliikmed selle vabastavat mõju saaksid kogeda, korratakse rituaalselt sama rütmilist stimulatsiooniahelat. Tulemuseks taas kogemuslik output. Ekstaatilis-müstilised teadvusseisundid. Religioosse kogemuse saavutamiseks kasutatakse mitmetes kultuurides erinevaid hallotsinageenseid vahendeid. On kasutatud ka enesepiitsutamist jms äärmuslikku. Kõige levinum on aga meditatsioon. Neuroteaduslike uurimuste puhul on kaks erinevat gruppi: 1) püüavad saada paremat ülevaadet religioonist 2) püütakse tõestada, et religioon on jama. Hea on neuroloogiliste uurimuste puhul see, et saab ideoloogia teatud määral kõrvale jätta
annaabi.ee 
