Aleksandr Skrjabin Oli vene helilooja, kes elas aastatel 1872-1915. Tema muusika on sillaks romantilise ajastu ja 20. sajandi vahel, kuid oma muusikaga ei kuulutanud Skrjabin inimkonnale mitte ainult uue ajastu saabumist. Väsimatult veenis ta kaasaegseid selles, et inimene on kõige tugevam, kõige võimsam ja kõige arukam olevus ja et kõigile on saabunud aeg suunata oma tarkus, tahe ja energia üldise harmoonilise loominguõhkkonna kujundamiseks kogu maailmas. Helilooja uskus sügavalt oma kunsti jõusse ja enese kui kunstniku erilisse vastutusrikkasse ülesandesse maailma ees. Tema kunstnikuloomuses ühinesid kõige vastuolulisemad jooned: ta unistas kogu inimkonna elu ümberkorraldamisest ja sealjuures uskus, et selleks on suuteline vaid geniaalne kunstnik. Juba õpinguaastail Moskva Konservatooriumis (1888-1892) paistis Skrjabin silma erakordsete pianistlike võimetega ning pühenduski eelkõige klaveriteoste loomisele. Suurt osa tema kujunemis...
Tähelepanu keskmes meloodia Ei taotlenud oma muusika sarnasust rahvamuusikaga 3 sümfooniat 4 klaverikontserti - Kuulsaim klaverikontsert nr. 2 3 ooperit: - "Aleko" - "Ihnus rüütel" - "Francesca da Rimini" ALEKSANDR SKRJABIN (1872-1915) Õppis Moskva Konservatooriumis klaverit ja komponeerimist 1892.a lõpetas Moskva Konservatooriumi Inspiratsiooni sai Chopin'i helikeelest LOOMING Muusikas ei ole kuulda vene rahvaviise Sümfoonilised poeemid: - "Tulepoeem" - "Ekstaasipoeem" 90 prelüüdi 10 sonaati 3 sümfooniat PJOTR TSAIKOVSKI (1840-1893) Vene klassikalise sümfoonia rajaja Cambridge'i ülikooli audoktor Moskva Konservatoorium kannab tema nime Vene muusika psühholoogilise suuna peaesindaja 1850-1859 õppis Peterburi õigusteaduskoolis 1866-1878 töötas harmooniaõpetajana Moskva Konservatooriumis Töötas ka muusikakriitikuna, dirigendina LOOMING Avamäng-fantaasia "Romeo ja Julia" 10 ooperit ("Jevgeni Onegin", "Padaemand")
rahvamuusikaga 3 sümfooniat 4 klaverikontserti - Kuulsaim klaverikontsert nr. 2 3 ooperit: - “Aleko” - “Ihnus rüütel” - “Francesca da Rimini” ALEKSANDR SKRJABIN (1872-1915) Õppis Moskva Konservatooriumis klaverit ja komponeerimist 1892.a lõpetas Moskva Konservatooriumi Inspiratsiooni sai Chopin’i helikeelest LOOMING Muusikas ei ole kuulda vene rahvaviise Sümfoonilised poeemid: - “Tulepoeem” - “Ekstaasipoeem” 90 prelüüdi 10 sonaati 3 sümfooniat PJOTR TŠAIKOVSKI (1840-1893) Vene klassikalise sümfoonia rajaja Cambridge’i ülikooli audoktor Moskva Konservatoorium kannab tema nime Vene muusika psühholoogilise suuna peaesindaja 1850-1859 õppis Peterburi õigusteaduskoolis 1866-1878 töötas harmooniaõpetajana Moskva Konservatooriumis Töötas ka muusikakriitikuna, dirigendina LOOMING Avamäng-fantaasia “Romeo ja Julia”
annaabi.ee 
