otsida nii Peterburist,Mnchenist kui Pariisist.Tantsija vi lembestseenis akti keha,millel enamasti puudub sisejoonis,mjub peaaegu amorfselt,ltvades poosides on omaprane meeleline kutsuvus:"Tantsija","Leda luigega".Erootika ja liikumise hendamiseks vis tuget anda ka Ludvig Kirchneri graafika.Tants on Starkopfil aastaid psiv lemmikmotiiv.Tants kui kogu kehaga tunde vljaelamise vimalus hendas rgset instinkti ja eneseunustust.Starkopfi joonistusel "Kolm bakhanti" lheb prane liikumishoog le ekstaasiks,mis vib suubuda enesehvitamisse ja transagressiivsusesse.Starkopf jljendas burdellilikku joone kurvlemist veidi lahtisemalt ja ebakindlamalt,tema tantsijate poosid on hoogsamad,ilmed sensuaalsemad.1919.aastal Berliinist kodumaale judnud Starkopf vljendas end kunstis philiselt joonistajana.Ta Saksamaal kujunenud kunstiideaalid olid vastandlikud-haiglaselt hell Lehmbruck ja jigalt monumentaalne Metzner.hendanud need oma loomingus,vtab ta Lehmbruckilt
Indrek oma käed oli ümber tema nääpsukese keha pannud, tõusis ta maast ja jäi kaltsudele põlvitama, surudes last endale vastu rindu, kes ikka ja jälle uuesti usutas teda: ,,Siis ikka päris tõesti?" ,,Päris, päris tõesti," kinnitas Indrek ikka ja jälle uuesti. Tükk aega rippus luksuv lapsuke nõnda Indreku kaelas, nagu ei saakski ta enam oma käsi sealt lahti. Nutt ja naer, valu ja rõõm sulasid ühiseks ekstaasiks. Aga viimaks juhtus nõnda, et ta toetus kogemata oma põlvedele, ja siis hüüdis ta suures ärevuses: ,,Ema! Ema! Ma võin põlvedel seista! Ma võin ilma toeta seista!" Nüüd laskis ta Indreku kaela vabaks, nagu põletaks see, ja viskas oma pikad ja peened käed otseteed vastu lage püsti, kuna ta ise karjus: ,,Näed, ema, ma seisan!" ,,Armas laps, mis sinuga ometi on?" küsis ema kohkunult juurde rutates ja lapse kätest kinni haarates, nagu kardaks ta muidu tema kukkumist.
annaabi.ee 
