Fovism- 20.saj Prantsusmaal; Foovidel- hoogsad ja erinevate suurustega laigud, värvis puhtad ja kõlavad; Eesmärk väljendada kunstniku meeleolu, mis on tekkinud mõne motiivi vaatlemisel,värvid vastupidised; Fovism(pr.k fauves- metsloomad)- ekspressionistlikku tüüpi kunst. Ekspressionism- *19. ja 20. sajandite vahetusel, Saksamaal; *Ekspressionistidel- lihtsustatud, nurgelised joonistused, teravad, toored värvikontrastid, ,,porised" värvid, tuhm koloriit; *Eesmärk iseloomustada inimese hingeelu ja ühiskonna seisundit, inimesi ümbritsev loodus on ärev ja pingestatud; *Ekspressionism- kunstivool, mis muudab nähtava maailma värve ja vorme, et väljendada kunstniku meeleolusid, hoiakuid, mõtteid. Saksamaal 2 rühmitust: *Dresdenis 1905-1913 Die Brücke ; *1911-1913 Münchenis
- loobuti nähtava ümbruse jäljendamisest - esimene abstraktse kunstiteose looja on vene kunstnik- Vassili Kondinski - ta väitis, et maalikunst peab kompositsiooni looma vaid värvidest ja skulptor abstraktsetest vormidest - ta elas Münchenis ja tema ümber koondus rühmitus ,,sinine ratsanik" P.Klee; A.Macke ja F.Marc jagunes 2-ks a) ekspressiivne abstraktsionism - Kandinsky ja tema rühmakaaslaste tööd mõjuvad rahutult nagu ekspressionistidel ekspressiivne abstraktsionism - värvilaikude paigutuses ei paista olevat mingit korrapärast süsteemi b)konstruktiivne e geomeetriline abstraktsionism - Saksamaaga samal ajal arenes Prantsusmaal konstruktiivne e geomeetriline abstraktsionism - kasutati puhtaid spektrivärve ja kindla vormiga kujundeid Sürrealism - oli üks pikema kestvusega kunstivool 20.sajl, mis tekkis esmalt kirjanduses, siis graafikas ja maalikunstis
Eesti kirjanduses on üksikuid kubismi näiteid J. Barbarusel, A. Suumanil. EKSPRSSIONISM Ekspressionism tuli kasutusele 19. sajandi keskpaiku kujutavas kunstis impressionismi vastandina. Kirjanduslik ekspressionism tekkis 20. sajandi algul Saksamaal, tähistades esialgu saksa uusimaid kirjandussuundi. See levis vooluna mitte ainult Saksamaal, vaid ka Austria-Ungari territooriumi kultuuriruumis. Ekspressionism on kindlasõnaliselt määratelv vool. Ekspressionistidel puudub manifest ja selgesti väljendatud (tegevus)programm, oma avaldusvormidest on ekspressionism futurismist eripalgelisem ja laialivalguvam. Eristatakse varasemat ekspressionismi, mis on vormikeskne, võrreldav futurismiga, ja hilisekspressionismi, mille tähelepanu keskmes on sotsiaalne ja ühiskonnaga seonduv, eelkõige Esimese maailmasõja üleelamised. Stiililt oli ekspressionism ülierutatud, jõuline, paatoslik, meeleolult õudust taotlev, katastroofi ennustav
Gas = Katastrophe (weisser Herr) ta on ka surm. Abstraktsed ideed, sümbolite kasutus. Valge härra oleks ka kriitika tehnilise tootmisprotsessi vastu. Sõjapidamisele suunatud tehnika tootmise vastu. Mis juhtub kui toodetakse liiga palju, ei mõelda enam, milleks. Lõpuks saavad aru, et toodavad surma. Täpsed reziijuhised. Nagu ka naturalismis. Ka lavakirjeldus täpne. Walter Rheiner: Miramee (Paris) Üks proosatekst. Neid polnud palju. Tal oli kurb elu, nagu paljudel teistelgi ekspressionistidel. Paljud ekspressionistid läksid vabatahtlikult rindele, vaimustusega. Ja rindel nad kas tapeti, haavati, surid laatsaretis, paljud läksid hulluks, mõned elasid sõja üle, aga mida nad seal nägid, ruineeris nende elu, nii et ei saanud hakkama ilma alko või narkota. Rheiner ei saanud ka sellega hakkama. Tundlik natuur, Dresdeni ekspressionistide rühmitusse kuulus, sõjakogemus oli talle kohutav, ei sand hakkama, hakkas narkotsi panama, kokaiini üledoosi suri.
annaabi.ee 
