käsitletud ka kahes teises artiklis. Emotsioonisõnavara on see, mis eeldatavasti esindab meie teadvuses emotsioone, ning selle valdamine ja äratundmine suhtlusprotsessis moodustab olulise osa indiviidi nii keelelisest kui ka sotsiaalsest kompetentsist. Selle moodustavad laias mõttes väljendid, mis viitavad tunnetele. Kitsamalt võttes on need eelkõige otsesed emotsiooniväljendid, st peamiselt emotsiooninimetused. (Vainik 2002a : 538) Funktsiooni põhjal jaguneb emotsioonisõnavara ekspressiivseteks ning deskriptiivseteks väljenditeks. Ekspressiivseid väljendeid kasutatakse vahetult emotsioonide väljendamiseks või samal ajal mingi juhtumiga, mis kutsub esile hüüatuse (nt issake!, ups!, tõmba uttu! jne). Ekspressiivi täpne tähendus on ülimalt situatsioonisidus ning on mõistetav ainult konkreetses olukorras. Võib esineda nii positiivses kui negatiivses võtmes. Deskriptiivne väljend ei ole otseses seoses emotsiooni kui tundega; kasutatakse
0.1. Emotsioon Üldiselt peetakse emotsiooniks organismi seisundit, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused, mida subjektiivselt teadvustatakse mingi tundmusena ja mille nimetamiseks on keeles oma sõna. (Allik J., Rauk M. 2001: 188) 0.2. Emotsioonisõnade olemus Emotsioonisõnavara moodustavad leksikaalsed üksused (sõnad, sõnaühendid, püsiväljendid), mille tähendus viitab emotsioonidele. Funktsiooni põhjal jaguneb emotsioonisõnavara kahte liiki: ekspressiivseteks ja deskriptiivseteks. Ekspressiivsed emotsiooniväljendid on keelendid, mida kasutatakse vahetult emotsioonide väljendamiseks, nt kurat võtaks!, ups!, issake!, jestas! jne. Ekspressiivi kasutamise ja teda esile kutsunud emotsiooni vahel on kas ajalise samaaegsuse või vahetu järgnevuse seos. Ekspressiivi täpne tähendus on mõistetav kindlas olukorras (nt kas kurat võtaks! tähendab viha, pettumust, frustratsiooni või midagi muud)
annaabi.ee 
