oma sõna. (Allik J., Rauk M. 2001: 188) 0.2. Emotsioonisõnade olemus Emotsioonisõnavara moodustavad leksikaalsed üksused (sõnad, sõnaühendid, püsiväljendid), mille tähendus viitab emotsioonidele. Funktsiooni põhjal jaguneb emotsioonisõnavara kahte liiki: ekspressiivseteks ja deskriptiivseteks. Ekspressiivsed emotsiooniväljendid on keelendid, mida kasutatakse vahetult emotsioonide väljendamiseks, nt kurat võtaks!, ups!, issake!, jestas! jne. Ekspressiivi kasutamise ja teda esile kutsunud emotsiooni vahel on kas ajalise samaaegsuse või vahetu järgnevuse seos. Ekspressiivi täpne tähendus on mõistetav kindlas olukorras (nt kas kurat võtaks! tähendab viha, pettumust, frustratsiooni või midagi muud). Samuti võib ekspressiiv sisaldada viidet konkreetsele emotsioonile (nt rõõmule: rõõm sind näha!), aga ei pruugi (nt hurraa!, jess!). Deskriptiivsed emotsiooniväljendeid kasutatakse emotsionaalse kogemuse määratlemiseks või
Selle moodustavad laias mõttes väljendid, mis viitavad tunnetele. Kitsamalt võttes on need eelkõige otsesed emotsiooniväljendid, st peamiselt emotsiooninimetused. (Vainik 2002a : 538) Funktsiooni põhjal jaguneb emotsioonisõnavara ekspressiivseteks ning deskriptiivseteks väljenditeks. Ekspressiivseid väljendeid kasutatakse vahetult emotsioonide väljendamiseks või samal ajal mingi juhtumiga, mis kutsub esile hüüatuse (nt issake!, ups!, tõmba uttu! jne). Ekspressiivi täpne tähendus on ülimalt situatsioonisidus ning on mõistetav ainult konkreetses olukorras. Võib esineda nii positiivses kui negatiivses võtmes. Deskriptiivne väljend ei ole otseses seoses emotsiooni kui tundega; kasutatakse emotsionaalse kogemuse määratlemiseks või kirjeldamiseks. Kasutades mingit väljendit, ei tähenda, et see peaks inimest kohe sedamoodi tundma panema. Näiteks sõna viha ei kasutata ainult vihasena ning selle sõna mainimine ei peaks ka kelleski viha
annaabi.ee 
