N.polüsahhariid+ valguline AG. · REKOMBINANTSED VAKTSIINID - Suureks probleemiks uute vaktsiinide saamisel on mikroobid, mis ei kasva laborioludes. N: B ja C hepatiidi viirused; pidaltõbi, hingamisteede nakkus, malaaria. Läbimurre selliste mikroobide vastaste vaktsiinide valmistamisel tuli tehnoloogiaga, kus haigust tekitavate mikroorganismide geenid kantakse üle ja ekspresseeritakse tehistingimustes - kergesti kasvatavates organismides (E.coli) Esimeseks oli B-hepatiidi vaktsiin, see ekspresseeriti pagaripärmis. · DNA VAKTSIINID - organismi viiakse DNA plasmiid, mis sisaldab tõvestaja (anti)geene. Plasmiidsel kujul "paljas" DNA sisaldab vähemalt 3 tähtsat komponenti: bakteriaalset replikatsiooni alguspunkti tugeva eukarüootse promootori kontrolli all olevat antigeeni (või mitut antigeeni) selektsioonimarkerit. Esimene ja viimane on vajalik plasmiidi tootmiseks bakterites suurtes kogustes ning et plasmiid poleks
N: B ja C hepatiidi viirused; bakterid - N: pidaltõve tekitaja Mycobacterium leprae ja hingamisteede nakkuste tekitaja Clamydia pneumoniae ning parasiidid, N: malaariat põhjustav Plasmodium. Läbimurre selliste mikroobide vastaste vaksiinide valmistamisel tuli tehnoloogiaga, kus haigust tekitavate mikroorganismide geenid kantakse üle ja ekspresseeritakse tehistingimustes - kergesti kasvatavates organismides (E.coli, insect, mammalian cells). Esimeseks oli B-hepatiidi vaksiin, see ekspresseeriti pagaripärm Saccharomyces cerevisiae. DNA-vaksiinid organismi viiakse DNA plasmiid, mis sisaldab tõvestaja (anti)geene. Plasmiidsel kujul "paljas" DNA sisaldab vähemalt 3 tähtsat komponenti: a) bakteriaalset replikatsiooni alguspunkti, b) tugeva eukarüootse promootori kontrolli all olevat antigeeni (või mitut antigeeni), c) selektsioonimarkerit. Esimene ja viimane on vajalik plasmiidi tootmiseks bakterites suurtes kogustes ning et plasmiid poleks
annaabi.ee 
