Niisuguse totalitaarse võimu haardesse sattus 1940. aastal ka Eesti. Hävitustöö põllumajanduses Stalini kurikuulus hävitamiskäsk tabas raskelt Eesti põllumajanduslikku ühistegevust. Eriti põhjalik oli Moskva palgasulaste hävitustöö Kesk-Eesti suurimais ühistegevuslikes tööstusettevõtetes. Nii hävitati 1941. aasta juulis punaste jõukude poolt suur osa moodsaid käitisi põllumajandusliku tööstuse alal. Nendeks oli Türi piimatehas, Võhma ühistegevuslik eksporttapamaja, ETK Põltsamaa majapidamistehased, Särevere kondenspiimatehas jne. Türi piimatehas oli oma ehituselt ja sisustuselt moodsaim piimatehas Eestis. Uus piimatööstuse hoone ehitati 1937. aastal ning läks maksma 157 000 krooni koos täiendava sisustusega. Piimaühistu hoone mineeriti bolevike poolt 13. juulil 1941 ja lasti õhku 18. juulil. Enne plahvatust rüüstati tehas lagedaks moodsatest masinatest ja tööriistadest, mis viidi ära Punaväe poolt
1923 a ostis ESS Inglismaalt 30 jorksiri ja 9 saksa väärissiga, kellega pandi alus meie esimestele sugulavadele. Kohalike sigadee parandamisel orienteeruti jorksiri (inglise suur valge) seale, samuti nähti ette aretada maatõugu sigu, kes olid hästi kohanenud kohalike oludega. Hakati rajama sugulavasid ja kuldijaamu, kuhu osteti sigu iigi abirahade ja pikaajaliste laenudega. Alustati tõuraamatupidamist. Rajati eksporttapamaju: 1923 A.S Külmetuse eksporttapamaja Tallinnas 1924 P/K Estonia Tartus 1928 Lõuna-Eesti Eksporttapamaja Tartus, seejärel Tapal ja Võhmas, Hiljem olemasolevad tapamajad ühinesid ja moodustati EESTI LIHAEKSPORT. Kontrollkatsejaamad: 1927 1930 töötasid Õisu ja Vasula mõisas peekonsigade erakontrollkastejaamad 1931 asutati KUREMAA mõisas Riiklik Seakasvatuse Katse- ja Kontrolljaam (ülesandeks oli sugulavades peetavate sigade nuuma- ja lihajõudluse hindamine).
annaabi.ee 
