Mispärast Iraak, Iraan ja Afganistan tegelikult vallutati on ebaselge, kuna massihävitusrelvi, millede kindlast olemasolust USA luure 2002. aastal teatas, ei leitud neist riikidest kunagi. 2004. aastal teatas ÜRO, et Iraagis ei ole massihävitusrelvi olnud pärast 1994. aastat, kuid juba haaratud kontrolli pole tänaseni käest antud. Oli see saatuslik viga või pahatahtlik valeinformatsioon, seda teavad vaid vähesed, kuid selle sõja kasulikkust USA-le pole raske näha - peamiste nafta eksportriikide enda võimu alla võtmine ei ole just näide ohvrimeelsusest. Sellist valeinformatsiooni kasutatakse oma tahtmise saamiseks ära igal pool. Sõjaline lahendus antakse olukorrale siis, kui manipulatsioonile ei alluta. Sellest kirjutab ka John Perkins, kes töötas aastaid Ühendriikide Riikliku Julgeoleku Agentuuris, oma raamatus "Economic Hit Man". Raamatus kirjeldab Perkins oma tööd "majanduse
Kasvu pidurdamise tõkestamiseks tuleb paika panna kindlad sihid ning nende poole ka püüelda, mida õnneks juba tasapisi ka tehakse. Parim variant selleks on võtta eeskujuks põhjanaabrid, kuna Soome majanduse tugevateks külgedeks on tööstus, mis tugineb ekspordile ja kauba kvaliteedile, millele võiks ka Eesti rõhuda. Eesti avatud majanduse tõttu, kus ekspordil on määrav roll majanduse pikaajalise edukuse kindlustamisel, on oluline avardada nii eksportriikide kui ka eksporttoodete hulka. Tähtis on vastastikune avatus ja usaldus ning teineteise huvide mõistmine. Koostöö saab olla edukas, kui selle eesmärgiks on seatud mõlema osapoole tasakaalustatud huvid ja koostööst sündiv kasu on arusaadav kõigile. Kõik Põhja- ja Baltimaad on nii globaalsete kui Euroopa arengute taustal paljuski sarnases olukorras. Eesti ja Soome koostöö viimine uuele tasemele võiks saada katalüsaatoriks ka teiste Läänemere
annaabi.ee 
