Aastal 1928 lõpetas ta keskkooli, abiellus ja astus ülikooli. Aastal 1934 lõpetas ta õppeasutuse Escola Nacional de Belas Artes insener-arhitektina. Ta asus tööle Lúcio Costa ja Carlos Leãoarhitektibüroosse, mis 1937 sai pakkumise Brasiilia haridusministeeriumi hoone projekteerimiseks. Projektil oli tähtis ideoloogiline ülesanne: see pidi näitama Brasiilia arengut kohvi eksportivast riigist industriaalühiskonda. Le Corbusier oli projekti kunsultant. 1943valminud maja oli üks esimesi nii mastaapseid rangelt modernistlikke ehitisi. Hoone toetub ainult betoontaladele ja maja alla jääb jalakäijate ala. Maja oli esimene riigi rahastatud modernistlik pilvelõhkuja maailmas ja suurem seni Le Corbusier'l valminud hoonetest
Eestis on viimasel kümnendil investeeritud metsa- ja puidutööstusesse väga suures mahus (Eestis asub Baltimaade suurim, Imavere saeveski) rajatud on mitmeid teisi suuremaid, modernseid saetööstusi (Paikuse, Sauga) ja vineeritööstusi (Otepääl). See on tänapäevaks viinud olukorrani, kus töötleva tööstuse võimsus ja vajadus on suurem, kui aastane raiemaht (okaspuu osas) ja seetõttu on Eesti muutumas saepalke eksportivast riigist neid importivaks riigiks (Tabel 3). Peamiselt tuuakse okaspuu saepalke Eestisse Venemaalt. Tabel 3. Puidutööstuse väliskaubandus 2003.a. 1. poolaastal Eksport Toode Ühik 2002.a. 1.p.a. 2003.a. 2.p.a. Muutus, % Töötlemata m3 1 661 053 1 567 646 -5,6 ümarpuit, sealhulgas: Okaspuuhake tonn 357 929 333 095 -6,9
annaabi.ee 
