Traditsiooniline siidiussikasvatus on oluliselt vähenenud, kuna see ei tasu end ära. Jaapanis kasutatakse enamjaolt riisi, maisi, hirssi söömiseks. Hävinenud riisi, aga ei visata ära, vaid kasutatakse tööstussektori juures ära, et miski ilmaasjata kaotsi ei läheks. Jaapan on suuruselt teine importija maailmas. Enamjaolt imporditakse maisi, nisu, sorgot ja sojaube, peamiselt Ameerika Ühendriikidest. Eksporidakse kõige rohkem riisi, seejärel puuvilju(mandariinid, apelsinid), viimasel ajal ka rohelist teed. Jaapanis on kõrge fossiilsete kütuste tarbimine , mis kasutatakse eelkõige energia saamiseks. See on 46400MJ/ ha võrreldes maailmatasemega 1734MJ/ ha. See suurendab heitgaaside paiskumist õhku. Mulla ja pinnaseerosioon sademetevee ja raskusjõu mõjul toovad kaasa looduslike pindade hävimise. Rasketehnika
suhkruroog 19 300 000 t ja köögiviljad 10 670 000 t. Argentinas on ka väga palju rantsosid, mis tegelevad loomakasvatusega. Lambad ja kitsed, pühvlid ja veised on seal kasvatuses. Muidugi ei tarvita Argentina kõiki oma kasvatatud tooteid ära, vaid ka ekspordib neid. Mida neil oma riigi jaoks väheks jääb, siis seda nad imporidivad. Teravilja nad aga toodavad enda riigi jaoks ja neil jääb seda isegi üle ( ülejääk eksporidakse välismaale). Ekspordivad nad veel sojaube 18 001 787 t, maisi 10692 005 t ja mitmeid teisi põllukultuure. Argentina on sojauba ekspordilt maailmas esikohal 18 001 787 t. Temale järgneb Brasiilia, kelle sojauba eksport on 14 485 662 t. Metsandus Argentinas moodustub kogu pindalast 12,1% metsa. Seda ei ole palju ega ka liiga vähe sellise pindala kohta. Nagu kaardilt näha, esineb kõige rohkem metsa
annaabi.ee 
