Ekspordi edendamise riiklikuks institutsiooniks on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS). Eelkõige tasub EAS-iga kontakteeruda nendel ettevõtetel, kes alles otsivad võimalusi välisturule minekuks ja pole kindlad sihtturu valikus. EAS-ilt saab lisaks infole sihtturu kohta ka konsultatsiooni ning infot konkreetsete kaubandus- või koostööpartnerite leidmiseks. EAS- il on andmekogu Eestist kauba ostmiseks laekunud ostusoovide kohta. Samuti peab EAS Eesti ekspordiettevõtete ja eksporditoodete andmekogu, mis on kättesaadav ka interneti vahendusel. Sarnaselt EAS-ile võib kaubandus- või koostööpartnerite otsingul küsida infot Väliskaubanduse Liidult, mis omab koostöökontakte mitmete sõsar-organisatsioonidega välisriikides. Ka Kaubandus-tööstuskoda peab Eesti ettevõtete ekspordisoovide ja Eestist kaupu importida soovivate välisettevõtete andmekogusid. Võimalike koostöökontaktide kohta on soovitav küsida infot ka erialaliitudest.
miljonit hektarit, kusjuures 89% Pinus radiatat ja 5% ebatsuugat.[7] Metsaraie maht üha suureneb, sest üha rohkem saab raieküpseks neid metsi, kuhu on istutatud talutud puuliike(männid, kuusk, eukalüptid, kask, paplid).[1] Palki lõigati 2006 aastal 18,8 miljonit m 3 , aga 2003 aastal oli see number erakordselt suur 22,5 miljonit m3. Põhiliselt toodetakse palke, laaste, saematerjali, paneele ja pabertooteid; peamiselt kõik need tooted eksporditakse teistesse riikidesse. Eksporditoodete väärtuseks 2006 aasta märtsi lõpul oli $ NZ 3,62 miljardit. Prognooside kohaselt tõuseb see $ 4.65 miljardini 2011 aastal. Austraalia moodustab veidi üle 25% ekspordi väärtusest, peamiselt paberist toodetele, millele järgnevad Jaapan, Lõuna-Korea, Hiina ja Ameerika Ühendriigid. Uus-Meremaa metsamajandus moodustab ligikaudu 4% riigi SKTst. Rahvusvahelisel areenil on Uus-Meremaa metsanduses suhteliselt väike tootja, Uus-Meremaa puiduvarud tööstuslikuks otstarbeks
annaabi.ee 
