rahvamass tarbib 17 protsenti maailma loodusvaradest. EL-i ökoloogiline jalajälg on 1961. aastast peale kasvanud 70 protsenti. EL-i riikidest jätavad suurima ökoloogilise jalajälje Rootsi, Soome, Eesti, Taani, Iirimaa ja Prantsusmaa. Keskmise soomlase ökoloogiline jalajälg on 7,0 hektarit ehk 3,7 korda suurem keskmisest ökoloogilisest jalajäljest. Soomlaste metsajalajälg on eriti suur, seda kodumaise puu- ja paberitarbimise tagajärjel. Jalajäljest on kõrvaldatud ekspordiosa, kuid sellest hoolimata tekitab kasutatud meetod Soomele keskkonnakaitsjate hinnangul tegelikust suurema jalajälje, mis on tingitud paberitööstuse spetsiifilistest iseärasustest. Kui paberitarbimise osas võib jalajälje mõõtjaid pisukeses ülekohtus süüdistada, siis palju tõsisem on asi importtoodete tarbimisega. Soomlane tarbib ohtralt importtooteid, kasvõi toiduõli ja banaane. Sisseveetud toodete tarbimine aga kasvataba ökoloogilist jalajälge oluliselt.
Kuna rikkus seisnes raha kogumises, siis seati eesmärgiks aktiivse kaubandusbilansi saavutamine hinnaliste kaupade väljaveoga. - Omamaise tööstuse toetamiseks kehtestati sisseveotollid ja -keelud välismaistele võistlevatele toodetele. - Sisekaubanduse edendamiseks alustati keskaegsete mõõdu- ja maksusüsteemide ühtlustamist, kaotati sisetollid ja parandati liiklusolusid. - Väliskaubanduses pöörati peatähelepanu ekspordiosa kasvatamine - eksportpreemiate maksmine. - Kaugkaubandusega seotud suurte tulude kindlustamiseks loodi kaubakompaniid esmalt Inglismaal ja Hollandis (16.sajandi lõpul ja 17.sajandi algul. Prantsusmaal tegutses valitseja merkantilismi põhimõtete kohaselt ise peaosanikuna. Kaubakompaniide tulud Prantsusmaal suunati õukonna ülalpidamisse, Inglismaal aga moodustasid need järgnevate retkede kapitali
annaabi.ee 
