millega tahetakse tugevdada koostööd naaberriikidega ja suurendada omavahelist kogemuste vahetamist. Selge suunitlusega, pikaajaline tegevus riigi põhjaosas avaldab positiivset mõju ka riigi kaugematele piirkondadele. Norra tehnoloogial on rahvusvaheliselt hea maine ning suuremad merepõhjas kasutatavat tehnoloogiat pakkuvad ettevõtted on maailmaturul liidripositsioonil. Nende aastast ekspordimahtu hinnatakse mitmekümnetes miljardites Norra kroonides. 2007. aastal algas tootmine kahes suures gaasirajatises, mille ülesehitamisel on kasutatud maailmatasemel teedrajavaid tehnoloogiaid. Snøhvit on Hammerfesti nõos 340 m sügavusel laiuv kondensaati sisaldav gaasiväli. Selle all asub naftaala. Tootmisrajatis hõlmab 19 tootmispuurauku ja üht CO2 süvainjektsioonikaevu. Piirkonnas on 160 miljardit kuupmeetrit taastuvaid gaasivarusid. Töötlemata gaasi vool
2011. aastal moodustas Eesti eksport Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) andmetel 0,099% maailma koguekspordist, mis on ligilähedane Eesti valitsuse 2015. aastaks seatud eesmärgile. Võrreldes 2010. aastaga nii kaupade kui teenuste ekspordi osatähtsus 2011. aastal kasvas. Arvestades majanduskasvu prognoosi, tähendab ekspordimahtude tõstmine eraldi eesmärgina aastaks 2015 ka ekspordi osakaalu tõusmist 94,2%-ni Eesti SKPst. See eeldab jooksevhindades üle 19 miljardi euro suurust ekspordimahtu. Eesmärkide saavutamise eelduseks on, et Eesti ekspordimahud peavad kasvama maailma keskmisest kasvutempost 2-3 protsendipunkti võrra kiiremini. 2011. aastal kasvas Eesti kaupade ja teenuste eksport 25% võrreldes eelneva aastaga. Kaupade ja teenuste ekspordi kogumaht oli 14,8 miljardit eurot, millest kaupade eksport eraldi oli 12 miljardit eurot. Kaupade ja teenuste eksport jooksevhindades moodustas 2011. aastal 92,7% SKP-st. 2010. aastal oli vastav näitaja 79,4%. Enim