väliskaubanduses on tunduvalt suurem kui tööstuses. Ka olemasoleva tööstuse potentsiaal on suurem kui Eesti siseturu vajadus. Ekspordi ja impordi (kaubakäive) mahu juurdekasv on viimastel aastatel tunduvalt suurem kui töötleva tööstuse mahu kasv. Väliskaubanduse ülesanne on soosida Eestis konkurentsivõimelise tööstuse ja põllumajanduse arengut, silmas pidades uue keskkonnasõbraliku tehnoloogia juurutamist uute ekspordikaupade tootmiseks ja olemasoleva ressursi maksimaalset ja ratsionaalset kasutamist. Väliskaubandus peab lähtuma rahvusvahelisest tööjaotusest, kuid eelkõige kaupade tootmisvõimalusest Eestis ja alles seejärel võimalusest puudujäävate ja sortimenti rikastavate kaupade impordist. Seoses kodumaise nõudluse kiire kasvuga on viimastel aastatel import kasvanud tunduvalt kiiremini kui eksport. Arvestades eeltoodut on praegu
Eesti statistikaamet kasutab kuut eriliiki hinnaindeksit. Neist olulisemad on järgmised. Tarbijahinnaindeks (THI) on indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust. Tööstustoodangu tootjahinnaindeks (TTHI) on indeks, mis iseloomustab Eestis valmistatud tööstustoodete hindade muutust, kusjuures hinnad võetakse ilma käibemaksu ja aktsiisita. Ekspordihinnaindeks (EXHI) on hinnaindeks, mis iseloomustab Eestisse sisseveetavate ehk ekspordikaupade hindade arengut. Impordihinnaindeks (IHI) on hinnaindeks, mis iseloomustab Eestisse sisse veetavate kaupade ja teenuste hindade arengu. Indikatiivne ostukorv - THI arvutamise aluseks on indikatiivne ostukorv, mis koosneb teatud erinevate osakaaludega tarbekaupadest ja kajastab keskmist tarbimist. Inflatsioon mõjutab küll kõigi inimeste tulusid, kuid erinevalt, kuna kõikide toodete hinnad ei tõuse samas ulatuses, samuti ei tarbi kõik samu tooteid.