tõus, mis tähendas tipphetke hinnaindeksil. 2009-ndal aastal oli suurim langus 9 aasta vältel, kus hinnaindeks langed 96% võrra alla ning indeks oli miinuses. 2010-ndal aastal oli taaskord tõus, mis on samaväärne 2004-nda aastaga.Kõrgeim hinnaindeks oli 2007-ndal aastal, mis tähendas kõrgeimaid hindu ettevõtetel. 2009-ndal aastal toimus silmnähtav langus ,mis viis hinnaindeks miinustesse ja millega kaasnes ettevõtete massiline pankrotistumine. Ekspordihinnaindeksi kõrgeim punkt nende 9 aasta jooksul oli 2001-sel aastal, millele järgnes 181%-line langus. Langusele järgnes 90% tõus. Hinnaindeks langes taaskord 2009-ndal aastal, kus hinnaindeks jõudis taaskord miinustesse, koguni 74% suurem langus kui 2002-ndal aastal olev miinus. 2010-ndal aastal oli taaskord tõus. 2002-ndal - 2003-ndal aastal oli inpordihinnaindeks miinustes, millele järgnes tõus, mis lõppes 2008-ndal aastal . 2009-ndal aastal oli langus, mis viis impordi statiskika näitajad
Hinnainformatsioon kogutakse valikuuringuga kord kvartalis; 5) ekspordihinnaindeks mis iseloomustab Eesti eksportkaupade FOB-hindade muutmist (FOB-hind sisaldab tootmishinda ja kaubaühiku veoga eksportiva maa riigipiirini seotud kulusid). Ekspordihinnad arvutatakse ümber kroonidesse kuu keskel kehtinud valuutakursi alusel. Ekspordihinnaindeksit arvutatakse Eestis alates 1994.aastast. Kaaludena kasutatakse baasaasta ekspordi mahtusid (korrigeeritud tollistatistika andmetel). Ekspordihinnaindeksi üksikute komponentide hinnamuutusi ESA ei avalikusta (eraldi võetuna ei ole representatiivsed). 6) impordihinnaindeks mis iseloomustab Eesti importkaupade SIF-hindade muutmist (SIF-hind sisaldab tootmishinda ja kaubaühiku veo- ning kindlustusega importiva maa riigipiirini seotud kulusid). Impordihinnaindeksit arvutatakse Eestis alates 1998.aastast. 1.42 Majandustsüklid. Majandustsüklite all kõige laiemas tähenduses mõistetakse majandusaktiivsust väljendavate näitajate
annaabi.ee 
