nii nende konkurentsivõimet. Kvootidega kehtestatakse teatud kaupade sisse ja väljaveole kindel koguseline piirang. Kaudsete piirangute alla kuuluvad tervisekaitse ja turvalisuse nõuded ning sisereeglid. Riiklik ekspordipoliitika soodustab tootmist ekspordiks, et tagada kodustele ettevõtetele suurem tootmismaht ja seega ka efektiivsus. Riigid jagavad finants ja maksutoetusi, ekspordikrediite ja garantiisid, peavad ülal ekspordiagentuure. Välismaine otseinvesteering on välisinvestori rahapaigutus mingi riigi või regiooni ettevõtte põhivarasse. Peamised välisinvesteerijad on RVEd. Kõige enam välisinvesteeringuid tehakse finantsteenustes (pangandus, kindlustus), kaubandusteenustes (hulgimüük, turustus), telekommunikatsioonis, äriteenustes (reklaam, hotellid, ehitus, transport) ja isikuteenustes (jaekaubandus, kiirtoit). 1.7 Kaasaja poliitiline kaart: riigid globaliseeruvas ühiskonnas
Mitmed kaudsed piirangud tervisekaitse ja turvalisuse nõuded ning sisereeglid nagu tolliformaalsused ja dokumentatsioonid jne 7. Milles seisneb riiklik ekspordipoliitika? Miks just eksporti toetatakse? Riiklik ekspordipoliitika soodustab tootmist ekspordiks, et tagada kodustele ettevõtetele suurem tootmismaht ja seega ka efektiivsus. Riigid jagavad finants- ja maksutoetusi, ekspordikrediite ja garantiisid, peavad ülal ekspordiagentuure, loovad ekspordi tootmise ja vabatsoone. Toetatakse, et säilitada oma inimeste tööhõivet. 8.)Milles seisneb kaubandus rahaga? Kuhu peamiselt investweeritakse?missuguses riigis on kõige suurem välisinvesteeringute osakaal. Misssuguses kõige väiksem? Kaubandus rahaga seisneb välismaistes otseinvesteeringutes. Peamiselt investeeritakse mingi riigi või regiooni ettevõtte põhivarasse. Järjest enam investeeritakse arenenud maadesse. Suurima osa