eksponeerumine nii aja kui ka aine koguse mõttes vähenevad, alaneb ka mürgistuse risk selle ainega. · Riski hindamine (risk assessment) on vajalik juhtudel, kui: 1. mingi aine sattumine keskkonda on inimesele ja/või teistele organismidele tõenäoliselt ohtlik; 2. on tõenäoline, et aine on keskkonnas püsiv ning võimeline bioakumuleeruma; 3. on tõenäoline, et aine suhtes tundlikud inim- ning ökoloogilised populatsioonid võivad eksponeeruda selle aine märgatavatele doosidele; 4. on olemas tundemärgid selle kohta, et aine võiks inimesele ohtlik olla; 5. on tõenäoline inimese eksponeerumine ainele kas selle valmistamise või kasutamise ajal. Riski hindamise käigus määratakse nii oht, eksponeerumine sellele kui ka riski aste e. risk. Aluseks on põhimõte, et enamike, kuigi mitte kõigi, ainete ja nende toimete korral sõltub vastus (toime) doosi suurusest
suureneb ka risk ja vastupidi, kui eksponeerumine nii aja kui ka aine koguse mõttes vähenevad, alaneb ka mürgistuse risk selle ainega. Riski hindamine (risk assessment) on vajalik juhtudel, kui: 1. mingi aine sattumine keskkonda on inimesele ja/või teistele organismidele tõenäoliselt ohtlik; 2. on tõenäoline, et aine on keskkonnas püsiv ning võimeline bioakumuleeruma; 3. on tõenäoline, et aine suhtes tundlikud inim- ning ökoloogilised populatsioonid võivad eksponeeruda selle aine märgatavatele doosidele; 4. on olemas tundemärgid selle kohta, et aine võiks inimesele ohtlik olla; 5. on tõenäoline inimese eksponeerumine ainele kas selle valmistamise või kasutamise ajal. Riski ohjamine (risk management) on protsess, mille käigus kaalutakse erinevaid tegutsemisviise ning riski hindamise tulemuste ja sotsiaalsete, majanduslike ning poliitiliste kaalutluste põhjal valitakse välja sobivaim seadusandlik (regulatory) tegevus.