esimese eestikeelse raamatu 1535. aastal ilmunud katekismuse - autoriks. Kiriku fassaadil asuv maalingutega kell on aga Tallinna vanim avalik ajanäitaja (17.saj.). Kirikus asub üks neljast Eesti hinnalisimast keskaegsest kunstiteosest - Berndt Notke kahetiivaline kappaltar (telliti Bernt Notkelt 1483. aastal), mis on üks kahest säilinud kunstniku maalitud kappaltarist ja seda eksponeeritakse konstruktsioonide kulumise tõttu ainult ühes asendis. Kappaltar on Niguliste kirikus eksponeeritava Surmatantsu kõrval kuulsamaid Berndt Notke töid, mida tullakse vaatama kaugemaltki. 1433. aastal valatud kiriku tornikell oli vanim Eestis, kuid mis kahjuks 2002. aasta maikuus puhkenud tulekahjus purunes. Kahjustatud sai ka tornikiiver, mis vahetati välja 2003 a. sügisel. 1630. aastal valminud tornikiiver põles 1684. aastal. Sellega sarnanev, 1688. aastal taastatud kiiver oli Tallinna hilisrenessans-stiilist vanim. Tallinna keskaegsed elamud
Soodustus tekib seetõttu, et nii üks kui teine kood aitavad meeldejäetut meenutada. Mälu uurimise meetodid Mälu uurimise meetodid jaotuvad kaheks. Meenutamine on tahtlik protsess, mille käigus püütakse taastada kunagi mällu salvestunud informatsiooni mingi sündmuse, nähtuse, fakti või protseduuri kohta. Äratundmine on kas tahtlik või automaatne protsess, mille puhul mälu valdaja langetab otsustuse selle kohta, kas ta on praegu temale eksponeeritava nähtuse või faktiga kunagi varem kokku puutunud või ei. Mälu saab käsitleda nii (1) strukturaalsest kui ka (2) protsessuaalsest vaatevinklist. Ülaltoodud mälu definitsioon on protsessuaalne. Mälu teaduslik uurimine algas Herman Ebbinghausi (1850 - 1909) tööga "Mälust" 1885. aastal. Ta võttis kasutusele järjestikuse õppimise meetodi, õppides pähe mõttetuid 3 -tähelisi silpe ning demonstreerides niiviisi nii õppimise kui unustamise dünaamikat.
annaabi.ee 
