meedia roll selles). Pärast seda on vastu võetud eetilised koodeksid, ei tohi rahvaste uurimisi tulemusi kasutada sõjas nende vastu. Teadmisi ei saa anda, sest puudub kontroll nende kasutamise üle, ka kui eesmärgiks on suhtekorraldus sõja ajal. Üldised eetilised küsimused: · Tagasiside uuritavatel on õigus tulemustest teada saada. · Ekspluateerimine, autoriõigused ka õigus on uurijal või uuritavatel. Tänapäeval tehakse lepingud. Inimesed võivad tunda end ekspluateerituna. · Respekt antropoloog ei tohiks tugevalt sekkuda kohalikku ellu. Muutusi ei tohi peale suruda. Uurija on nähtamatu vaatleja, kes püüab vähe mõjutada. Kuidas on vägivalla puhul? · Anonüümsus delikaatseid andmeid tuleks mitte avalikustada.
Patsientidega suhtlemine muutub üha vähem inimlikuks, sest erakorralise meditsiini tehnik pole enam võimeline andma, sisse elama, kuulama. Patsiendiga ja patsiendist räägitakse sageli veel ainult erialažargoonis. Suhtumine töösse muutub üha negatiivsemaks, keskpunktis on järgmine töövaba päev. Kõikjal, kus võimalik, kasutatakse vaba ruumi ära, tööpause venitatakse võimalikult pikaks, aeg väljasõiduvalmidusest teatamiseks muutub üha pikemaks. Asjaosaline tunneb end ekspluateerituna, kaebab halva tasu ja pikkade tööaegade üle. „Teenistus vaid eeskirjade järgi“ on uus moto. See võib vahel olla peamiselt tööst tingitud läbipõlemise viimane faas ning seda võib vaadelda mõistliku, vajaliku kohandumisega mittemuudetavate raamtingimustega: erakorralise meditsiini tehnik ei ela enam selleks, et tööd teha, vaid teeb tööd selleks, et elada. Kuid on ka võimalik, et läbipõlemise protsess jätkub. Emotsionaalsete reaktsioonide faas
annaabi.ee 
