Müramismäng on tavaliselt poiste mäng ja vaid väga väike osa tüdrukutest mängib seda mängu. Põhjalikult on analüüsitud ka erinevas eas poiste mänge. Tulemused näitasid, et tavaliselt valivad poisid oma partneriteks müramismängus endaga võrdse füüsilise jõuga klassikaaslased, kellega neil on sõbralikud suhted. Müramismäng võimaldas õppida sotsiaalseid oskusi ja sealjuures mängijad ei jäänud mängukaaslastest sõltuvaiks ega muutunud teiste poolt ekspluateeritavateks. Pellegrini märgib kokkuvõtvalt, et müramismängul on erinevas eas inimeste juures kanda erinev funktsioon. Laste juures on müramismängul lapsi liitev ja ühendav toime, täiskasvanute juures võimaldab see näidata oma füüsilist üleolekut teistest mängijatest. Mäng ja agressioon Agressiivne mäng sisaldab kujuteldavat võitlust, müramismängu, sõjaga seotud mänguasjade
Owen Inglismaal. Siin ei ole enam ihalust pöörduda kuldsesse ajastusse, vaid leitakse, et uus ja humaansem ühiskonnakord on võimalik vaid kõrgestiarenenud tootmise, demokraatlike vabaduste, teaduse jmt. alusel. 3.3. 1840. aastatel saab alguse marksistlik suund sotsialistlikus liikumises (vt. õpil III, lk.191) - Karl Marx ja Friedrich Engels. Karl Marxi (1818-1883) järgi on inimesed kogu ajaloo vältel jagunenud lepitamatuteks klassideks - ekspluateerijateks ja ekspluateeritavateks. Seega on kogu ajalugu klassivõitluse ajalugu. Uusajal on kaheks vastandlikuks põhiklassiks kodanlus ja proletariaat. Kuna rikkus koondub järjest väiksema hulga inimeste kätte, siis aina suuremad rahvahulgad proletariseeruvad kuni lõpuks vallandub sotsialistlik revolutsioon. Selle tulemusel eraomand kaotatakse, kaovad ka klassid ja riik ning saabub kommunistlik (lad.k. communis - ühine) ühiskond. Kuna aga ekspluataatorid ei loobu oma positsioonidest ilma