Saint-Simon, Ch. Fourier Prantsusmaal ja R. Owen Inglismaal. Siin ei ole enam ihalust pöörduda kuldsesse ajastusse, vaid leitakse, et uus ja humaansem ühiskonnakord on võimalik vaid kõrgestiarenenud tootmise, demokraatlike vabaduste, teaduse jmt. alusel. 3.3. 1840. aastatel saab alguse marksistlik suund sotsialistlikus liikumises (vt. õpil III, lk.191) - Karl Marx ja Friedrich Engels. Karl Marxi (1818-1883) järgi on inimesed kogu ajaloo vältel jagunenud lepitamatuteks klassideks - ekspluateerijateks ja ekspluateeritavateks. Seega on kogu ajalugu klassivõitluse ajalugu. Uusajal on kaheks vastandlikuks põhiklassiks kodanlus ja proletariaat. Kuna rikkus koondub järjest väiksema hulga inimeste kätte, siis aina suuremad rahvahulgad proletariseeruvad kuni lõpuks vallandub sotsialistlik revolutsioon. Selle tulemusel eraomand kaotatakse, kaovad ka klassid ja riik ning saabub kommunistlik (lad.k. communis - ühine) ühiskond. Kuna aga ekspluataatorid ei loobu oma positsioonidest ilma
Sellal nõukogude võim lubas veel kapitalismi arengut sotsialismi arengu kõrval. Sellal Nõukogude süsteem mõtles 2 süsteemi kapitalistliku ja sotsialistliku - võistluse käigus organiseerida ja kindlustada sotsialismi võit majanduses. Nüüd, kus sotsialistlik süsteem on rahvamajanduse kõigil aladel võtnud ja kus kapitalistlikud elemendid on täielikult likvideeritud, rakendatakse seda sätet kitsendatult. Kapitaliste peeti parasiitideks ja ekspluateerijateks ning neist tuli lahti saada. Nõukogude seadus, avades kodanikele kõige laiemad võimalused ühiskondlikuks- kasulikuks tegevuseks, ei luba samal ajal sotsialistlikus ühiskonnas parasiitide ja ekspluateerijate teket Kuigi seaduse järgi olid endiselt tsiviilõigused tagatud, nähti Kriminaalkoodeksi paragr 31-ga ette ka nende kaotamine. Tsiviilõigusi võis kaotada näiteks siis, kui
annaabi.ee 
