· Loodud avalikuks või privaatsena · Formaalsed ("ametlikud") ja informaalsed (nt igapäevased sisematerjalid) · Avaliku või piiratud ligipääsuga · Primaarsed ("pealtnägija" positsioonilt), sekundaarsed (vahendatud), tertsiaarsed (bibliograafiad, indeksid jms) Dokumentide puhul on oluline nende loomise konteksti teadlik käsitlemine ning andmete kvaliteedi hindamine. Tekstianalüüsi meetodid: · Manifestne analüüs Uurija fookus on eksplitsiitsel ehk manifestsel sisul otseselt väljaöeldud ja nähtavad tekstiosad, ideed või argumendid jms. Võimaldab standardiseeritud lähenemist (kvantitatiivne sisuanalüüs). · Latentne analüüs Fookus teksti kontekstist sõltuvatel tähendustel. Näiteks retoorilistel ja grammatilistel struktuuridel ja nende seostel teksti eeldatava tõlgendamisega; teksti võimalikul mitmetähenduslikkusel ja varjatud tähendustel. Eeldab intensiivset, süvitsi lähenemist (kvalitatiivne sisuanalüüs)
i Mälu Mõjutada on võimalik käitumisele eelnevate psühholoogiliste mehhanismide kallutamise kaudu Käitumine teenib vajadusi ja huve (motivatsioon) Nende rahuldamiseks pakub keskkond mitmeid võimalusi (alternatiivid) Otsus sünnib mälus talletatud ja keskkonnast hangitud teadmiste ja seoste implitsiitsel ja eksplitsiitsel töötlusel (otsustamine/hoiakuline infotöötlus) Vabas ühiskonnas kipume eeldama, et halva otsuse eest vastutab alati otsustaja. Mis tahes reklaamteate mõjuväärtus selgub alles siis, kui vastuvõtja on suutnud lõpuni mõista ja läbi mõelda sõnumi, mis sisaldub selles teates või vähemalt jõuda teatud otsustuse või järelduseni. Motivatsiooni roll mõjutamisel? Motivatsioon tekitab vajaduse otsustada ja seeläbi võimaluse mõjutada