kehtivust sünteetilises otsustuses a priori” (A 158 / B 197). Nende sõnadega annab Kant lõpliku formuleeringu oma mõttele, et meie kogemuse objektiivsust tuleb mõista vormi ja sisu eristuse abiga. Niivõrd kui mõtlemine annab kogemusele vormi, on looduse kui üldise objekti tähendus meie jaoks sõltuv mõtlemisest. Üksikasjalikumalt toimub see nelja üldprintsiipide klassi vahendusel, mis vastavad neljale kategooriate klassile. Nad eksplitseerivad kategooriatesse kätketud reegleid, mille järgi toimub kaemusmitmekesisuse subsumeerimine kategooriate alla ning selle kaudu mitmekesisusele ühtsuse andmine. Need on sünteetilised aprioorsed otsustused, mis kehtivad igasuguse kogemustunnetuse kohta. Kvantiteedi kategooriatele vastavad: 1. Kaemusaksioomid: “Kõik nähtumused on vastavalt nende kaemusele ekstensiivsed suurused” (A 162). Kui pöörata tähelepanu üksnes kaemusele ja abstraheeruda kõigest
Russell "On denoting" (1905) Russelli deskriptsioonide teooria toetub filosoofilisele eeldusele kahest teadmise tüübist: - teadmine kogemuse kaudu (a posteriori, sünteetiline): pärisnimed ja omaduste nimed, rangelt loogilises mõttes ka asesõnad see, too - teadmine kirjelduse kaudu (a priori, analüütiline) Analüütilised tõed on niisugused, mis on tõesed üksnes neis sisalduvate sõnade tähenduste tõttu (üksnes eksplitseerivad tähendusi). Näited Analüütiline: kolmnurgal on kolm nurka kõik kehad on ruumilised ükski poissmees ei ole abielus kõik semiootikud on inimesed Sünteetiline: mõned kolmnurgad on täisnurksed Peeter on haige mõned inimesed on semiootikud Nimi ja deskriptsioon Nimed (konkreetsete kandjate tähistused) vs deskriptsioonid (esemete sõnalised kirjeldused mingite tunnuste järgi)
annaabi.ee 
