Välise hingamise näitajad: 1. Hingamissagedus On hingamisliigutuste arv minutis. Hingamissagedus erineb olenevalt east, soost. Vastsündinu hingamissagedus on ~60 korda minutis Täiskasvanud naistel ~15-20 x´, meestel ~12-15 x´ 2. Hingamismahud Hingamismaht (HM) On ühe tsükli jooksul sisse või välja hingatava õhu hulk. Normaalselt on see puhkeolekus ~0,5 liitrit. Lisaks tavalisele hingamismahule on veel nii inspiiriumi kui ka ekspiiriumi suunas võimalik sisse või välja hingata märkimisväärne täiendav õhu hulk. Kuid ka sügavaima väljahingamisega pole võimalik kogu kopsudes olevat õhku eemaldada teatud kogus õhku jääb alati alveoolidesse ja õhku juhtivatesse hingamisteedesse. Nende vahekorra määramiseks kasutatakse järgnevaid mahte: A.Vahtramäe 2011 4
(Tukiainen 2005). Hingamiskahina tüüpi ja tugevust auskulteeritakse tavalisel hingamisel. Selleks auskulteeritkse sümmeetriliselt mõlemat kopsu tagaväljadel, aksillaarselt ja eesväljadel võrdlevalt ülalt alla. Trahheaalse hingamiskahina korral on väljahingamisel tekkiv kahin sissehingamiskahinast intensiivsem, kuulatletav kaelal. Vesikulaarne hingamiskahin, mis meenutab „f”-i, on kuulatletav kopsude piirkonnas inspiiriumis ja ekspiiriumi algul. Terve lapse hingamiskahin on vesikulaarne. Bronhiaalne hingamishahin on kuulatletav rinnaku piirkonnas nii sisse- kui ka väljahingamise faasis meenutages täheühendit „gh”. Pueriilne vesikulaarne hingamiskahin esineb noorukitel, üle kopsude on kuuldav tugevnenud ekspiirium (Tukiainen 2005). Kõrvalkahinate, räginate esinemine hingamisel viitab patoloogiale. Hingamisfaaside vahekord peab olema tasakaalus, st sisse- ja väljahingamine on võrdse kestusega faasid. Patoloogia
hingamisteede sulgumine, mürgistusest või infarktist tingitud hingamiskeskuse häired, südamepuudulikkus või kopsuturse, pneumotooraks, astma, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK), tõeline või pseudokrupp, epiglotiit, kopsupõletik või kopsuemboolia. Käesolevas peatükis käsitletakse traumadega mitteseotud düspnoe põhjusi. Terminoloogia Vesikulaarne hingamiskahin – kopsude auskultatoorne normileid,on kuuldav sissehingamise ajal (inspiiriumis) ja väljahingamise (ekspiiriumi) algul. See on pehme tämbriga, meenutab F- häälikut, on sissehingamisel tavaliselt tugevam kui väljahingamisel. Bronhiaalne hingamiskahin – auskultatoorne normileid rinnaku ülaosas ja taga abaluude vahel. Bronhiaalne hingamiskahin meenutab H-häälikut, on karedam ja valjemalt kuuldav ekspiiriumis. Auskultatsioon- kuulatlusuuring. Düspnoe – raskendatud hingamistegevus koos subjektiivselt tajutava hingelduse ja hirmuga.
annaabi.ee 
