joobes tunnistajatel üldiselt esineks märgatavaid mäluhäireid võrreldes kainete tunnistajatega või tunnistajatega, kes usuvad end olevat alkoholi mõju all (platseebo tunnistajad). Seega alkohol ei suurendanud valeinformatsiooni vastuvõtlikust võrreldes kainete ja platseebo osalejatega. See, et puudusid erinevused üldises tunnistajate meenutamises erinevate joobeastmete vahel, on üllatav vaadates uuringut, mis näitab, et potentsiaalsed vandekohtunikud ja eksperttunnistajad usuvad, et joobes tunnistajad on rohkem kognitiivselt häiritud kui kained. Varasem uuring alkoholi ja tunnistajate meenutuste kohta leidis väikese, kuid olulise erinevuse alkoholi ja kontrollgrupi (mis koosnes nii platseebo kui ka kainetest osalejatest) vahel seoses õigesti meelde tuletatud detailidega (91 ja 93% vastavalt). Erinevus täpsuses joobeastmete vahel antud uuringus on sarnane, kui mitte suurem, kuid mõju suurused olid
pärinevaid eriteadmisi, mida oleks raske paigutada klassikalistesse teadusklassifikatsioonidesse või mille kasutusvajadus kohtumenetluses aktualiseerub vaid väga erandlikel juhtudel (nt usuteaduslik ekspertiis). Maailmas on mitteõiguslike erialateadmiste kaasamiseks kohtuvaidluste lahendamisse suures plaanis kaks võimalust: kas kasutatakse nn kohtueksperte või siis on eriteadmiste toomine kohtuni jäetud poolte hooleks (nn eraeksperdid v eksperttunnistajad). Neis süsteemides, kus kohtumenetluses tõendite esitamine on poolte ülesandeks, on üldse mitte üllatuslikult pigem eelistatud eraekspertide kasutamist; kus aga kohus peaks olema aktiivne tõendite koguja, on eelistus riikliku ekspertiisi kasuks. Ses mõttes on Eesti kriminaalmenetluses olukord mõneti skisofreenline. Kas näed, milles see vastuolu seisneb? Vähemasti kriminaalmenetluses on üldist traditsiooni Euroopas murdmas ka EIKonventsioon, mis nähtavasti vaid
annaabi.ee 
