alusel (ibid). Andeka lapse tegevuse põhiliseks mootoriks on huvi ta teeb sellepärast, et teha on tore. Mida loovam on laps seda rohkem teeb ta tegemise enda pärast ja seda vähem kiitasaamise ja kasu pärast. Loovat last haarab huvitava ülesande lahendamine jäägitult, monotoonse puhul ilmneb aga tema püsimatus. Just iseseisev ja sõltumatu tegutsemine iseloomustab loovat last (Vikat 2002: 35). Ülesanded, mis aitavad andekal õpilasel saavutada eksperttaset, peavad olema komplekssed ja õpisituatsiooni mõttes rikkad. Võid öelda, et vahel on lahendusest isegi olulisem, et ülesanne pakuks võimaluse ,,heaks küsimuseks". Ka avatud vastustega ülesanded võimaldavad kriitilist ja loovat mõtlemist. Samas ei piisa ainult avatud vastustega ülesannete andmisest, oluline on ka saavutada õppimises metakognitiivne dimensioon peegeldavate küsimuste kaudu. Üks võimalus saada
depääsu ja aktivisee- Kuna andekad lapsed on kognitiivsetelt võimetelt sarnasemad neist ealiselt rimist. vanemate lastega, siis võimaldab laialdasem baasteadmiste tase neil esine- da kõrgemal tasemel kui eakaaslased. On ka leitud, et suurem kogemus mingis valdkonnas mängib õppimise ja mälu protsessides palju suuremat rolli kui näiteks intelligentsus. Harjutamise ja praktika osa rõhutavad eriti teoreetikud, kes käsitavad andekust kui vilumust/eksperttaset. Nii näiteks esitavad K. Anders Ericsson ja tema kolleegid (Ericsson, Roring, Nandago- pal, 2007) näiteid eksperimentide kohta, milles spetsiaalse mälutreeningu tulemusel paranesid lühiajalise mälu testi tulemused lausa järsult – tavalise kolledžiõpilase lühiajalise mälu treeningueelne maht võimaldas keskmiselt esitada seitse arvu komakohta, ent ühes katses oli see pärast mõnesajatun- nist treeningut suurenenud 80 komakohani. Vahemärkusena olgu öeldud,
annaabi.ee 
