1) välistus, et uuritud meesisik ei saa olla uuritud lapse bioloogiline isa; 2) kinnitus, et uuritud meesisikul on olemas just sellised DNA variandid, mille uuritud laps on saanud oma bioloogiliselt isalt. Lähtudes isalt saadud DNA variantide esinemissagedusest arvutatakse välja tulemuse tõestusjõud. Isikute tuvastamine Võrreldakse mingil objektil (näiteks kuritegude puhul sündmuskohalt) leitud DNA-jälgi konkreetsete isikute (näiteks kahtlusaluste) DNA-ga. DNA ekspertiisil analüüsitakse mitmeid kindlaid lookusi ja kontrollitakse, kas alleelid on samad. Ühel DNA lookusel on piiratud arvul tavalised alleelid, kuid kombinatsioon, mis nendest moodustub, võib olla üsna unikaalne. Eksperdid tähistavad DNA lookuste alleelide kombinatsiooni terminiga DNA profiil. Isikute tuvastamine Analüüsid isikute identifitseerimiseks
Biheivioristid käsitlevad kõike vaid niivõrd, kuivõrd seda objektiivselt kirjeldada ja mõõta saab. “Behaviorism” inglise keeles võiks olla “käitumuslikkus” eesti keeles ja seda ta on: biheivioristide jaoks on psüühika ja käitumine sünonüümid. Nende põhiküsimus “Kuidas?” keskendub detailidele: “Kuidas inimene käitub ning millal? kelle juuresolekul? mis tingimuste olemasolul? mis tingimuste puudumisel?” Kui iseloomujoonte-teoreetikud sedastavad vastutusvõime ekspertiisil oleval isikul ennekõike kõrge agressiivsuse Cattelli 16PF testis või skisoidsel patsiendil kõrge introvertsuse Eysencki EPQ- küsimustikus ning lisavad, et ka situatsioon mõjutab nende joonte avaldumist, siis biheiviorist keskenduks situatsiooni eripärale: Mis tingimustes agressioon tekib? Kaua kestab? Mis on need situatsiooni erijooned, mis agressiooni alal hoiavad, kinnitavad? Ja isiku eripära uuriks ka konkreetsemalt: Mida ta teeb, mis on tema agressiivsuse osad
annaabi.ee 
