aluspõhimõttena. Kuid praeguseks välja töötatud süsteemi võib pidada õnnestunuks ja oma tuumikus meie aegruumis ehk koguni ainumõeldavaks." - antud uuringu autor on kinnipidanud soovituslikust standardülesehitusest. d) leia kasutatud allikate seast: (1) akadeemiline allikas, mis kujutab endast teadusartiklit, (2) akadeemiline allikas, mille puhul on tegemist õigusakti kohta antud kommentaaride või ekspertarvamusega ja (3) üks pool-akadeemiline allikas; 1. Annus, T. (2001). Riigiõigus. Tallinn: Juura. 2. Varul, P. (2000). Põhiseaduse juriidiline ekspertiis: eesmärgid, töökorraldus ja tulemused. Riigikogu Toimetised 1, lk 6576. 3. Alexy, R. (2001). Põhiõigused Eesti põhiseaduses. Juridica, eriväljaanne, lk 596. e) hinda, kas artiklis viidatud allikad liigituvad kasutatud õiguskirjanduse, normatiivmaterjali või kohtupraktika alla;
Lisa 4 Veapunktisüsteemi juriidilised aspektid VEAPUNKTISÜSTEEMIST Jaan Sootak Tartu Ülikooli kriminaalõiguse professor Lähtekoht Käesoleva kirjutise näol ei ole tegemist õigusteadusliku ekspertarvamusega, vaid pigem märkuste ja mõtteavaldustega juristi vaatepunktist eesmärgiga käsitleda veapunktisüsteemi (edaspidi VPS) kohta õigusliku regulatsiooni süsteemis, sealhulgas topeltkaristamise vältimist. Liiklus-sotsioloogilisest seisukohast aitab VPS kahtlemata kaasa liiklusohutusele, hõlmates rehabilitatsiooniga (nõustamise ja koolitusega) juhte, kellel on liikluses toimetulekuga raskusi. Õiguspoliitiliselt räägib VPS poolt võimalus vähendada õigusliku
annaabi.ee 
