Vahemaid mõõdeti millimeetrites, mille põhjal Galiloe leidis seaduspärasuse, et üksteisele järgnevad laskumiskiirused järgivad paarituid numbreid 1, 3, 5, 7, ... ja vahemaade summa lähtepunktist mõõtes vastab numbrile 1, 4, 9, 16, ..., mis andis talle vaba langemise seaduse: et teede pikkused algpunktist mõõdetuna võrduvad vahemaa läbimiseks kulunud aja ruuduga. Pärast seda edeneb Galileo töö kiiresti ilma täiendavate eksperimentideta, sest kui matemaatika on juba kord seotud reaalsete mõõtmistega, võib teda ka usldada. Kõik varasemad filosoofia vaidlused ,,matemaatika usaldusväärsuse" üle olid seni seisnud lahus tegelikkusest, nagu Galileo varsti teises kontekstis isegi avastas. Tema uued ja täpsed teoreemid ei aidanud tal igatahes mitte korrapealt leida veatuid eeldusi, millest oleks võinud vaba langemise seaduse tõestamisel lähtuda. 1604. aasta oktoobris kirjutas Galileo Sarpile, et
teooriasse ning deduktiivse lähenemise korral lähtutakse teooriast ja jõutakse eksperimendini, mis peab kontrollima teooria õigsust. Näiteks gaaside seadused: pV = const. , p / T = const. ja V / T = const. avastati katseliselt ja neid ühendades jõuti gaasi oleku võrrandini pV = / m RT. Kuid lähtudes ideaalse gaasi kineetilisest teooriast on võimalik tuletada gaasi oleku võrrand ilma mingite eksperimentideta. Kui võtta selles mõni muutuja konstantseks, saame isoprotsesse kirjeldavad võrrandid, mille õigsust on juba kontrollitud ( võib muidugi veel kontrollida). Füüsika õpetamisel põhikoolis kasutatakse induktiivset lähenemist, sest lastel puudub vajalik teadmiste pagas, et midagi teooriast tuletama hakata. Kõik tuleb nö. puust ette teha ja jõuda siis mingite üldistusteni. Deduktiivset lähenemist võib tasapisi hakata kasutama alles keskkoolis, aga sealgi mitte eriti tihti.
annaabi.ee 
