Pärast iseseisvumist seati sisse laulutunnid klasside järgi. Õpetama hakati V.Tammanni ,,Kooli Laulmisraamatu" alusel. Suurt puudust tunti endiselt nooremate klasside lauluvara järele. Eesti kooliraamat tegi lühikese ajaga läbi kiire arengu ja tõusis oma uudse sisu ning didaktilis- metoodilise käsitluse poolest euroopalikule tasemele. 7 3 KOOLIUUENDUSLIIKUMINE Uute seisukohtade väljatöötamisel põhineti psühholoogiale ja eksperimentaalpedagoogika saavutustele. Eesmärgiks seati lastes peituvate võimete individuaalne arendamine ja sünnipäraste võimete ärakasutamine õppetöös. Igale õpilasele taheti anda jõukohast tööd. Kui traditsioonilise pedagoogika keskpunktis oli seisnud õpetaja, siis nüüd said õpilaste aktiivsus ja isetegevus uue liikumise märksõnadeks. Õppematerjal viidi vastavusse laste arengutasemega, töötati välja uued õppetöö meetodid ja vormid. Esile tõsteti üldõpetuse
Aastal võeti senise kolmepallilise hindamisviisi asemel viiepalliline. Laste koolikohustust vähendati 16-lt 14 aastale, tuli juurde uus koolitüüp viieklassiline keskkool. Keskharidus algas pärast algkooli 4. Klassi lõpetamist. Ühtlustati algkooli kahe vanema klassi ja progümnaasiumi kahe noorema klassi õppekavad. Aegamööda lahkusid kutseta õpetajad koolitöölt, neid asendas seminar- või pedagoogiumiharidusega uus põlvkond. Kooliuuendusliikumine. Põhineti psühholoogiale ja eksperimentaalpedagoogika saavutustele. Eesmärgiks seati lastes peituvate võimete individuaalne arendamine ja sünnipäraste võimete ärakasutamine õppetöös. Igale õpilasele taheti anda jõukohast tööd. Õpilaste aktiivsus ja isetegevus said uue liikumise võtmesõnadeks. Õppematerjal viidi vastavusse laste arengutasemega, töötati välja uued õppetöö meetodid ja vormid. Ei õpetatud enam üksikute ainete kaupa vaid komplektselt, eluliste tegevuste kaudu.